Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2182661t1h7149.jpg)
Sajale punktile on matemaatikaeksamit minu arust täiesti võimatu teha, rääkis teisipäeval, kolm päeva enne matemaatika riigieksamit Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 12.d klassi õpilane Mart Laanelepp, kes enda sõnul on 12 aasta jooksul matemaatikas kõigest loogiliselt aru saanud ega ole edukaks tulemuseks pidanud tuupima.
Aine pole raske
Laanelepp lisas, et matemaatikaeksamiks valmistumisel on ta kõvasti rohkem vaeva pidanud nägema kui näiteks inglise keele eksamiks või kirjandiks, iga päev paar tundi ülesandeid lahendades.
Tartu Miina Härma gümnaasiumi 12.b klassi õpilane Helin Heier rääkis kolm päeva enne eksamit, et proovieksami ja varasemate aastate tööde põhjal võib ta öelda, et matemaatikaeksami tegemine on õnnega pooleks. Tüdruk leidis, et matemaatika ainena ei ole raske, aga eksamil on vähe aega, hästi palju teha ja mõtlemise asemel tuleb aina kirjutada.
Lisaks on tema sõnul ülesanded tihtipeale sõnastatud nii, et ei pruugigi aru saada, mida sult tahetakse.
Ka kõrgemat matemaatikat õppinud, praegu majandusega tegelev ja matemaatika järeleaitamistunde andev Heli Timuska leidis, et praeguse matemaatikaeksamiga on liiale mindud. Tema sõnul on liiast kogu kõrgem matemaatika, mis tegelikult kuulub kõrgkooliprogrammi.
«Räägitakse, et koolid ei taha õpilasi eksamile lasta, sest nad kisuvad punktid alla,» rääkis Timuska. «Aga kui on selline eksam, siis on ju selge, et kool kaitseb õpilaste huve.»
Timuska nentis, et temagi soovitas ühele oma koduõpilasele eksamit mitte võtta, ja kuigi praegu veel tulemusi ei tea, oli õpilane arvanud, et eksam oli ikka väga-väga hull.
Timuska sõnul pääsevad praeguse programmi järgi edasi need, kellel on hästi suur mälumaht, matemaatilise mõtlemise, arusaama ja nägemise kujundamiseks ei jätku aga aega, sest pidevalt on vaja midagi pähe õppida.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa sõnul on matemaatika eksamitöö koostamisel arvestatud, et rahuldavalt edasi jõudnud õpilane saaks ainuüksi põhiteadmiste ja -oskuste omamise eest vähemat 20 hindepalli sajast.
Ta toob näiteks, et 2005. aastal viis Tartu Ülikooli haridusuuringute instituut läbi uuringu kolme aasta matemaatika riigieksamitöö raskusastme kohta ning selle tulemusena saab väita, et töö on pigem kerge kui raske. Tema sõnul on eksamitulemused korrelatsioonis õpilaste aastahinnetega.
Tänavu registreerus matemaatika riigieksamile 1500 õpilast vähem kui kolm aastat tagasi ning eelmisel aastal oli võrreldes 2004. aastaga keskmine tulemus 50,1 kuue punkti võrra halvem. Püüa leiab, et matemaatika riigieksami valinute arvu vähenemine on jäämäe tipp, sest ühiskond tervikuna on humanitaaralade poole kaldu.
Vaimukad lahendused
Samas tõdeb REKKi üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialist Helgi Uudelepp, et on väga palju õpilasi, kes esitavad suurepäraseid vaimukate lahendustega töid. Tema sõnul lahendatakse eksamil paremini väljakujunenud algoritmiga ülesandeid, kõige rohkem raskusi tekitavad arusaamist ja rakendusoskust nõudvad ülesanded.
Mullu tegi maksimumpunktidele matemaatikaeksami 34 noort, 339 eksaminandi tulemus jäi vahemikku 9099 hindepunkti. Küsimusele, kas tänavune matemaatikaeksam oli varasematega võrreldes kergem või raskem ja mitu punkti oleks REKKi töötajad eksamil saanud, jätsid nad vastamata.
Eksamilt naasnud Heier nentis aga, et ta ei arvanudki, et tänavune eksam nii raske on. «Kaks aastat on räägitud, et eksam on raske, ja sel aastal pandi sama puuga edasi. Vaata et isegi raskemat ei tehtud kui eelmine aasta,» tõdes ta. Heier heitis eksamile ette seda, et töö hõlmas liiga kitsast valdkonda, hästi palju oli funktsioone.
Neiu rääkis, et esimesed kolm ülesannet tegi ta ära poole tunniga ja esimene osa oli võrdlemisi tehtav. «Viimane ülesanne oli nii sõnastatud, et õpetajadki tegid selle esimese hooga valesti,» lisas ta.