Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2178823t1hc531.jpg)
Oma lühikese PRIAs töötamise aja jooksul olen korduvalt PRIA iseloomustamiseks kasutanud võrdlust arbuusiga: pealt roheline, seest punane, magus ja seemnetega. Praeguseks olen seda riigiametit juhtinud ligi kolm kuud ning üha selgemaks on saamas ka see punane sisu, mida eemalt vaadates rohelise koore taga ei näe.
Koos selle sisuga olen selgeks saanud ka ühe PRIA peamise tegevusvaldkonna põllumajandustoetuste olemuse ja mõtte. Sedagi saab tegelikult võrrelda arbuusiga, kuid seekord lahtilõigatuga.
Nähakse seda punast magusat ja mahlakat osa. Rohelist ja kõva koort, mis magusat sisu koos hoiab ja süüa ei kõlba, tihti ei nähta. Ja kui selleni jõutakse ning avastatakse, et jõud, võimed või oskused koorest ehk toetusraha saamisega võetud tingimustest üle ei käi, on pettumus suur ning asutakse süüdistama PRIAt, Euroopa Liitu, kliimasoojenemist või kedagi neljandat.
Reeglid kindlalt paigas
Ilmselt oleks siinkohal paslik meenutada, miks PRIAt üldse vaja on. Eesti liitus Euroopa Liiduga aastal 2004, liitumiseelne Sapard-programm käivitus aastal 2001. Et meie põllumehed saaksid osa toetustest ja hüvedest, millest nende Euroopa kolleegidki, pidi Eesti looma Euroopa Komisjoni tingimustele vastava kontrolli- ja makseagentuuri, kes toetussummasid siis taotlejatele vahendaks.
Ja võin öelda, et need tingimused ei ole leebed ning nende täitmist kontrollitakse pidevalt eelmisel aastal oli PRIAs kolm sellist tööpäeva, kus meie majas ei toimunud ühtegi auditit või meie tegevust ei kontrollitud.
Et suur osa toetussummadest tuleb Euroopa maksumaksja rahakotist, siis Euroopa Komisjon määrab ka tingimused, kuidas neid toetusi peab menetlema.
Samuti on nii Euroopa Komisjon kui ka põllumajandusministeerium väga täpselt ette andnud tingimused, mida toetatakse ning milliseid tingimusi peab taotleja toetuse saamiseks täitma. PRIA rakendusasutusena viib neid põhimõtteid ellu ning korraldab toetuste menetlemist.
Seega on selge, et ühtegi otsust ei tehta siin ametnike suva järgi, kõik toetuste tingimused on väga täpselt paigas.
Ei ole olemas mingit hämarat tagatuba, kus suure laua ümber istub mingi tume komisjon, kes siis otsustab, kellele toetust anda ja kellele mitte.
Kõik tingimused ja kriteeriumid on avalikud ning kõigile teada ning kes nende täitmisega hakkama saab ja nõuetele vastab, saab ka toetust.
Asjatu nurin
Sellega kaasneb aga tahes-tahtmata paberimajandus, mis on paljudele taotlejatele vastumeelne. Siiski ei saa me sellest üle ega ümber, sest ainult nii saab tagada, et taotlusi menetletakse korrektselt.
Oleks tegu mõne tuhande taotlusega aastas, saaks ilmselt läheneda ka lihtsamalt ja individuaalsemalt, kuid kümned tuhanded taotlused ja miljardid kroonid maaelu ja põllumajanduse arenguks igal aastal nõuavad sellisel määral bürokraatiat.
Kümnete tuhandete taotluste menetlemisel võib juhtuda ka eksitusi taotlusi menetlevad ametnikud on ju samuti inimesed.
Kui taotleja on kindel, et eksinud on PRIA, on tal alati võimalus tehtud otsus vaidlustada ning asjad vaadatakse uuesti läbi. Vaided on tööprotsessi normaalne osa ja seda mitte ainult meil, vaid kogu Euroopas.
Ametis oldud lühikese aja jooksul olen minagi juba siit-sealt kuulnud nurinat, et mõni taotleja ei ole PRIA otsustega rahul, sest ei olnud täpselt kursis endale võetud kohustustega.
Siin aga ei saa meie ametnikud üldjuhul taotlejale vastu tulla, sest tingimused on kõigile samad ning inimene peab enne toetuse taotlemist olema väga kindel, et ta suudab neid tingimusi täita. Kui oled suuteline tingimusi korrektselt täitma, saad toetust, kui ei ole ei saa. Nii lihtne see ongi.
Seega on oluline, et taotlejad teeksid enne toetuse taotlemist väga põhjalikult selgeks tingimused ja kohustused, mis nad sellega endale võtavad. Põllumajandustoetused ei ole sotsiaalabi, mida on õigus saada kõigil, kes omadega toime ei tule, vaid need on mõeldud ikkagi põllumajanduses tehtud kulude hüvitamiseks ja lihtsalt maal elamise eest toetust ei saa.
Õigus ja kohustus
Seega väita, et talupidajad on langenud viisaastakuks PRIA-orjusesse, on äärmiselt ülekohtune ning erapoolik.
Mitmete toetuste puhul on reegel, et toetuse tingimusi tuleb täita viis aastat, ja sellega peab põllumees PRIA kontorisse toetust taotlema tulles ka arvestama. Kui ei olda valmis kõiki nõudeid, kaasa arvatud viieaastase kohustusperioodi nõuet, täitma, siis ei saa ka toetust taotleda.
PRIAl on kohustus ja õigus kontrollida, et toetuse saajad kõiki tingimusi täidaksid. Umbes nagu maksuamet, kes kontrollib, et inimesed seadust täidaksid ja makse maksaksid. Ainult kui maksuametil on õigus esitatud andmeid veel seitse aastat hiljem kontrollida, siis PRIAl on see periood kümme aastat.
Ja kui hiljem tuleb välja, et mõnel varasemal aastal toetuse tingimusi ei täidetud, on PRIAl õigus ja kohustus kogu alusetult saadud toetus koos sanktsioonidega tagasi küsida.
Siiski ei tasu arvata, et PRIA on väga jäik ja kinnine asutus. Jah, reeglid on meil väga täpselt paigas, kuid PRIAski töötavad inimesed ning me soovime, et suhted taotlejatega oleksid võimalikult head ning me mõistaksime üksteise ootusi ja lootusi.
Meie eesmärk on maaelu toetamine ning seadustega ette antud võimaluste piires püüame alati luua võimalikult taotlejasõbralikke lahendusi.
Samal teemal: «Põllumees põline ori?», TPM, 7.05.