/nginx/o/2009/09/18/237403t1h2436.jpg)
Eestlaste innukas linnastumine pole saladus, kuid teistest maakondadest kurvema statistikaga jäävad silma kolm Kagu-Eesti maakonda.
Kagu-Eesti rahvastikust kadus kaheksa aastaga pea kümnendik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt vähenes kaheksa aasta taguse ajaga võrreldes Põlva- Võru- ja Valgamaal elanike arv kokku enam kui 9700 inimese võrra, vahendab
. Kohalikud liidrid leiavad, et üks olulisi maapiirkondade tühjenemise põhjusi on kehv ettevõtluskeskkond.
Kaks aastat tagasi küsis LõunaLeht statistikaameti rahvaarvu andmetele tuginedes: kas elu Kagu-Eestis on väljasuremisohus? Nimelt näitasid kuue aasta arvud, et pea kõigis Kagu-Eesti omavalitsustes (väljaarvatud Põlva linn ja Valgamaa Hummuli vald) on rahvast jäänud märgatavalt vähemaks.
Ühed piirkonna kõige enam hüljatavamad omavalitsused olid Mikitamäe (-13 protsenti) Põlva- ning Misso (-10 protsenti) Võrumaal.
Kaks aastat hiljem ei ole pilt sugugi rõõmsam ning andmed näitavad rahvaarvu kahanemise süvenemist. Langus on 2000. ja 2008. aasta andmeid võrreldes jõudnud ka Põlvasse ja Hummulisse. Põlvast on kaheksa aastaga kadunud 315 ja Hummuli vallast 66 inimest.
Mikitamäe ja Misso vallas on pilt kahe aasta taguse ajaga võrreldes veelgi nukram, sest mõlema omavalitsuse rahvastik on kaheksa aastaga kahanenud umbes 17 protsenti.
Võru maavanem Ülo Tulik avaldas arvamust, et avalikud teenistujad (sealhulgas nii maa- kui ka omavalitsuste töötajad) ei ole suutnud ettevõtluskeskkonda oluliselt paremaks muuta ning suuresti on see siiski kivi omavalitsuste kapsaaeda. Tulik sõnas, et õnneks saab vastupidiseid ehk positiivseid näiteid tuua Vastseliina ja Võru vallast.
Aasta alguses oli kolme Kagu-Eesti maakonna (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa) elanike arv kokku 103 830 inimest. Võrumaal elas 38 243 inimest, Valgamaa elanike arv oli 34 239 ning Põlvamaal 31 348.