Sahtliprojektil valendab pitssillutis

Karin Bachmanni ja Mirko Traksi koostatud visioonikavandi järgi hakkaks valge pitsplaatide joon ümbritsema kogu ülikooli kesklinna campus’e hoonete peri­meet­reid, campus’e haljasalad asenduksid aga valge kivisillutisega. Foto: TPM

Tartu Ülikooli peahoone 200. aastapäevaks avatud näitusel on muu hulgas üles pandud ka projekt peahoone ümbruse uuendamiseks. Kavand näeb ette praeguste muruplatside asendamist pitsilise valge kiviga.

«Pargialad ja muruplatsid küll ära kaduda ei tohiks,» arvas eile näitusel kavandit vaadanud TÜ usuteaduse esmakursuslane Ivonne Lagle. «Mulle üldse meeldib väga, et siin maja ees muruplatsid on,» lisas neiu kursusekaaslane Kadi Kõiv.

Kuigi tüdrukud ei ole veel pikalt peahoone ümbruse haljasaladel aega veeta saanud, on mõlemad veendumusel, et mururohelusel on oma võlu.

Puud jäävad

Ülikool tellis 2008. aastal firmalt K&H veidi üle saja tuhande krooni eest peahoone ümbruse haljastuse ja kujunduse projekti. Selle kohaselt asenduksid ülikooli kesklinna campus’e haljasalad valge kivisillutisega.

Tartu Ülikooli planeerimistalituse juhataja Heiki Pageli sõnul telliti peahoone ümbruse tarvis visioon, mis vastaks muinsuskaitse nõuetele ja sarnaneks hoone ümbrusega varasematel aegadel, aga sobituks ka praegusesse linnaruumi.

Visioonikavandi teostamiseks Pageli sõnul veel kindlat kavatsust ei ole ning lähiajal ilmselt muruplatsid sillutisega ei asendu. Samas lisas ta, et visiooni teostumine või teostumata jäämine on tuleviku küsimus.

Projekt ilmus ka maastikuarhitektuuri ajakirja Õu tänavuses esimeses numbris. Projekti autorite  Karin Bachmanni ja Mirko Traksi nägemuses muudab valge pitsiriba ülikooli väliruumi pidulikumaks.

Kavandi juures olev kirjeldus selgitab, et valgete pitsiliste plaatidega kaetaks nii peahoone tagune muruplats kui teiste kesklinna õppehoonete ümbrus.

Pitskivi on kavandatud laduda vaheldumisi samas suuruses ja proportsioonis valge tehiskiviga kalasabamustris, kirjeldas Bachmann. Valge pitsplaatide joon hakkaks ümbritsema kogu ülikooli kesklinna campus’e hoonete peri­meet­reid.

Karin Bachmanni kinnitusel on kavas säilitada enamik ülikooli peahoone taguseid suuri puid, sealhulgas kuninganna Sylvia tamm. Väljak viiakse ühte tasapinda ning selle äärtesse tekivad istumistrepid.

Sahtlis nõudmiseni

Autorite sõnul ei säili ajalooline lillepeenar kuningaplatsil, mis markeeris ka nõukogude ajal Tartu Ülikooli asutaja Gustav II Adolfi kuju asukohta. Ringi asukoht markeeritakse maapinda süvistatud tuledega, täiendavalt valgustatakse ka kuningat ennast.

Platsile on kavandatud konteinerid suvikutega, toitepistikud sülearvutitele ning muu inventar, lisasid arhitektid.

«Hetkel pole aruteluks, mis on parem või halvem, tegemist on visiooniga,» selgitas Heiki Pagel ning lisas, et visiooni tellimisel ei olnud eesmärgiks välja selgitada, kas haljasalade asendamine sillutisega aitaks kokku hoida haljastuskulusid.

Firmalt K&H tellitud visioon on Pageli sõnul ainuke. Teistelt arhitektuuribüroodelt pole kavandeid tellitud. Näitusel on välja pandud ka varasemaid vaid unistuseks jäänud kavandeid.

Karin Bachmanni ja Mirko Traksi kavand on näitusel esitatud nime all «Sahtliunistus nõudmiseni».