/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2009/09/16/236565t1h9d42.jpg)
Setomaa põliselanikud võivad nüüd küll rõõmsad olla ja nad lasksid seda ka üleeile Tartus välja paista. Teoks on saanud enam kui tosin aastat jutuks olnud teadusraamat.
Esmalt tuli teine köide
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseumis esitleti teisipäeval seto laulu kõlamise ja hansa lõhnamise saatel viieköiteliseks kavandatud koguteose «Setomaa» esimesena trükist ilmunud köidet, mis kannab numbrit kaks.
480-leheküljelises raamatus esitlevad Eesti ja Venemaa ajaloolased ja arheoloogid uurimistulemusi alade kohta, mis on iidsetest aegadest olnud setode kodumaa.
Rohkesti illustreeritud köites on artiklid Setomaa vanema ajaloo kohta muinasajast kuni 1920. aastani. Eestikeelsete peatükkide lühikokkuvõtted on seto, vene ja inglise keeles.
Resümeed seto keelde tõlkinud folklorist Õie Sarv nimetas seda tööd keeruliseks.
«Oi, see oli väga keeruline ja raske tõlkimine, aga samas väga-väga huvitav,» märkis ta. «Oluline on see, et seto keel on võrdväärne eesti ja teiste keeltega, et teda tunnistataks. Isegi see on juba suur austamine, kui eesti keeles kasutataks kirjakuju seto.»
Koguteose peatoimetaja, arheoloog Mare Aun selgitas, et kõigepealt ilmus teine raamat seepärast, et esimeseks kavandatud põhjalik ülevaade setode kodumaa looduse kohta ei saanud õigeks ajaks valmis.
Praegu on kavandatud viis köidet, millest viimane võib peatoimetaja sõnul koosneda Setomaa inimeste elulugudest. Ajalist ilmumisgraafikut ei söandanud ta öelda. «Kõik sõltub Setomaa kultuuriprogrammi uuest etapist, mis algab järgmise aastaga,» märkis ta.
«Setomaa 2» materjali kogumine algas peatoimetaja andmetel 1997 ning koguteose idee ütles välja etnoloog Mare Piho Võru Instituudi loomise aegu 1995.
Siinses tekstis on tarvitatud sõna seto aupaklikult nii, nagu seda teevad setod, ning mitte setu, nagu seda näeb ette eesti kirjakeele käsuraamat ÕS.
Kes on õie sarv?
Ülemsootska laulab ja tantsib
Tänavune aasta on Õie Sarvele toonud õige palju head ja paremat. Näiteks augusti esimesel päeval valisid setod ja nende sõbrad Seto Kuningriigi päeval Luhamaal selle rõõmsa ja toimeka leelotaja ja folkloristi oma ülemsootskaks.
Ja täiesti teenitult, sest seto laulude jäädvustamisel ning laulu, tantsu ja käsitöö õpetamisel võtab tema tegude loetelu muusikuteleksikonis enam kui 20 soliidset sentimeetrit.
Vähem kui nädala pärast, 6. augustil tuli trükist setokeelne CD-ga varustatud raamat «Imält tütrele – Nastalt Leidalõ». Esikaanel on ka Sarvõ Õiõ tütre Maarja setopärane nimi – Sarvõ Maar´a.
Küllap tuleb seegi raamat koguteose «Setomaa» tõlkimise kõrval jutuks 30. septembril kell 18 Tartus Toomemäel Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses. (TPM)