Päevatoimetaja:
Jüri Saar
+372 739 0358
Saada vihje

Kerttu Jänese: Vaene Tubin!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kerttu Jänese
Kerttu Jänese Foto: Postimees.ee

Eduard Tubina monument Vanemuise ees, mis peaks tartlasi rõõmustama – ikkagi kena koht, kus istuda –, põhjustab linlastes sageli hoopis ärritust. Kuskilt on kuuldud, justkui peaks sealt ka mingit muusikat kostma.



Nii käivad inimesed platsil nõutult edasi-tagasi – mõni katsub kuju ettevaatlikult näpuga, lootes, et see ise laulma hakkab, mõni istub mitu korda toolidele monumendi ees, et ehk meelitab see helid välja, mõni hüpleb maapinnal üles-alla.



Heli ja luuleread tulevad aga hoopis gongiseinast, kus on puutetundlikud andurid, need peaksid koputamisele reageerima. Mõni on tänu õnnelikule juhusele sellestki võimalusest kuulnud – just nimelt kuulnud, sest gongiseina juures selle kasutamise juhtnööre pole, aga kaugemale, kus need asetsevad, otsima minna ei osata.



Seega kolgivad nõrgema närvikavaga inimesed suurest soovist muusika kätte saada gonge üsna agressiivselt ja sihipäratult. Ja kui ikka ei saa, annavad ka jalaga.



Tegelikult peaks ükskõik millisele gongile seinal olevast kaheteistkümnest lööma rusika küljega kohale, mis asub gongi servast umbes kümme sentimeetrit eemal. Tõsi küll, viimase aasta-pooleteise jooksul pole sellestki kasu olnud, sest täpselt nii kaua on helid Tubina ümber vaikinud. Eestlased pole osanud prantslaste programmi uuesti käivitada.



Tubin ise vaatab kõike, mulle tundub, üsna nukra näoga pealt. Tegemist on esimese skulptuuriga Eestis, millega kaasneb tehniliselt nii keerukas süsteem, prantslaste programm on aga kuulus ja ülihinnatud kogu maailmas.



Seda enam on kahju, et suur osa linlastest isegi ei tea, et Tubina platsil kõlab muusika. Ja on häbi, et linn pole siiani suutnud korraldada asju nii, et selline uhkus ka töökorras püsiks.



Iga selline kuju kätkeb suurt tööd, mida on tehtud ülima hoole ja armastusega. Seega on piinlikki inimestele meelde tuletada, et see pole koht, kus pilduda maha sodi, teha kujuga rumalaid nalju ja elada erinevatel viisidel välja oma agressiivsust.



Linn aga peaks paigaldama instruktsioonid täpselt gongiseina juurde nähtavale kohale ja hoidma nüüdsest kogu kompleks töökorras – ehk hakkavad siis linlasedki platsi rohkem hoidma ja armastama, muidu läheb ilus idee lihtsalt raisku.

Kommentaarid
Tagasi üles