Vana palkmaja saab pilliroost vammuse

Perefirma Järveroog juhataja Andrus Sepp ja tema kolleegid soojustavad Riia tänavas ühe maja rooplaatidega, mis kaetakse palkmajal hingata laskva lubikrohviga. Foto: Margus Ansu

Üks Riia tänava krohvitud palkmaja on viimasel ajal möödujad seisatama pannud, sest pole just igapäevane nähtus, et keegi kasutab kodu soojustamiseks pillirooplaati.

«Palkmaja soojustamiseks polegi paremat materjali kui pillirooplaat, sest see laseb hoonel hingata, vesi rooplaati ei kondenseeru,» kinnitas Riia tänavas Maarjamõisa polikliiniku naabruses kahekorruselise maja soojustamise ja krohvimisega ametis oleva OÜ Järveroog juhataja Andrus Sepp.

Soojustusmaterjalina pole pillirooplaat Tartus uus asi, vaid hästi unustatud vana. Kui 1960. aastate alguses hakati Võrtsjärve ääres valmistama rooplaate, jõudsid need ka ülikoolilinnas maja ehitanud inimeste kodude välisseintesse.

Riia tänavas praegu töös oleva 1924. aastal valminud maja seintes pillirooplaate polnud. «Siin oli palgi ja laudise vahel õhuvahe, krohvialune õhuke roomatt ning kõige peal krohv,» rääkis Sepp.

Kodus peab ellu jääma

Soojustuse puudumine andis tunda igal talvel. «Maja lasi kõvasti külma läbi, me ei jõudnud seda ära kütta,» ütles remonditava maja tagasihoidlik noorperenaine Mare. Nüüd, kus suure remondi lõpp paistab, ootab majarahvas juba talve. «Halvem ei saa maja kindlasti, ikka kõvasti parem,» on noorperenaine veendunud.

Viie sentimeetri paksused pillirooplaadid valis ta maja soojustamiseks koos sama katuse all elava venna ja eaka emaga teadlikult.

«Penoplaadid oleksid selle maja ära tapnud,» põhjendas naine valikut. «Ma pole küll kõike hoolega valiv ökoinimene, kuid lähtun sellest, et kodus peab ellu jääma. Inimesed on väga mõtlematuks muutunud, tihti kasutatakse maja ehitamisel igasugust jama.»

Looduslikku soojustusmaterjali otsiti kaua, sest ehitusmaterjalide kauplused pillirooplaati ei paku ega soovita. Järveroog ja seal valmistatavad rooplaadid leiti tuttava tuttava kaudu.

Sepp märkis, et ehitusmaterjalide kauplustesse müügiks nõutavat suurt kogust ei jaksa tema perefirma Võrtsjärve pilliroost veel valmistada. Teisalt pole Eestis rooplaatide järele ka väga suurt nõudlust. «Kui hakkasime plaate tegema, mõtlesime, et hangime ka teise pressi,» rääkis Järveroo juhataja. «Aga seni pole teist pressi vaja läinud. Rooplaate ostavad meilt eramajade omanikud paarisaja ruutmeetri kaupa.» Järveroo valmistatava rooplaadi ruutmeeter maksab ligi 130 krooni.

Veidi üle kolmesaja ruutmeetri kulub rooplaate Riia tänavas soojustatava maja seintele, mis kaetakse lubikrohviga, sest maja endine ilme peab miljööväärtuslikuks piirkonnas säilima. Roog tekitas huvi

Remont on Riia tänava majast teinud sooja kodu ja ka uudistamiskoha. Kui hoone tänavapoolne sein oli rooplaatidega kaetud, käisid paljud inimesed seda aia tagant vaatamas ja pildistamas.

Halba sõna pole ettevõetud töö kohta öeldud, küll aga kiitust. «Üks mees ütles väga tunnustavalt – mõelda vaid, 2009. aastal panevad inimesed oma majale rooplaadi,» muheles noorperenaine.

Igal suvel katab Järveroog pillirooga ka mõne katuse. Tänavu telliti talvel katuste jaoks paarkümmend tuhat pillirookahlu varunud firmalt Puhja kaks grillimajakese katust.