Viktor Trasberg: Rongiga Euroopasse – kas Pärnu või Tartu kaudu?

Viktor Trasberg Foto: Postimees.ee

Eesti areng on üha suuremas sõltuvuses infrastruktuuri arendamisest. Kiirraudtee oleks lisavõimalus mugavalt Euroopa südamesse jõuda, seda eriti lennuväljast ja sadamatest kaugemal elavatele inimestele. Samuti on jutuks olnud võimalikud reisijate- ja kaubavood Soome ja Kesk-Euroopa vahel. Aga kuidas peaks raudteeniit Eestis kulgema?

Tartu Postimees (15.03.) näitas mitmeid ekspertide välja pakutud võimalusi. Lihtsalt öeldes – kas teeme raudtee läbi Tartu või läbi Pärnu?

Kus inimesed elavad

Vaadates Eesti ja Põhja-Läti rahvastiku paiknemist, siis pole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti raudtee ehitamiseks läbi Pärnu. Kui muidugi võtame eelduseks, et raudteed on vaja inimeste vedamiseks, mitte mingite muude ulmeprojektide teostamiseks.

Euroopasse viiv raudtee peab pakkuma alternatiivseid reisimisvõimalusi eelkõige Tallinnast kaugemates piirkondades elavatele inimestele, kust lennujaama ja sadamasse jõudmine on seotud suure ajakuluga.

Raudtee suunamine Pärnu kaudu jätab enamiku Eesti inimestest raudteest kaugele ning läbiks ka Põhja-Lätis väga hõredasti asustatud piirkonda. Tallinna piirkonna elanikele jääb alati alternatiiviks reisivõimalus lennuki või laevaga.

Huvi raudteesõidu vastu ei olegi pealinnas võibolla nii suur. Ka ei võta arukas inimene väljastpoolt Tallinna ette kuni poolepäevast reisi, et pealinnas rongile jõuda. Siis ikka Tallinnast juba lennukiga otse Euroopasse!

Ka pole raudtee suurvõimalus Pärnu kandi inimestele. Täna on Pärnust 150 kilomeetri raadiuses kaks rahvusvahelist lennujaama, mis katavad küllaga piirkonna reisivajadused.

Raudtee peab ikka kulgema sealt, kus inimesed elavad – seega läbi Tapa, Tartu ja Valga ning läbi Valmiera Põhja-Lätis.

See võimaldaks pakkuda kiiret Euroopasse jõudmist nende piirkondade inimestele (Kesk-, Ida- ja Lõuna Eesti), kellel täna seda pole. Ka on odavaim ja logistiliselt optimaalsem senise raudtee uuendamine, kasutades olemasolevaid muldkehandeid, rajatisi ja sildu.

Ei sobi ka Soomele

See väide, et liin läbi Pärnu «võimaldaks reisijale säästa poolt tundi aega» ei ole mitte argument, vaid äärmiselt diskrimineeriv avaldus kõigi eestimaalaste suhtes, kes ei ela Tallinnas.

Sellega tunnistatakse, et raudtee ehitus peab lähtuma ainult pealinna inimeste huvidest ning kõik teised pole olulised. Ülimalt kahetsusväärne on kuulda Pärnu maavanema ja Edelaraudtee juhatuse liikme suust selliseid mittepealinlasi alavääristavaid ütlusi.

Aga äkki oleks loota suurt reisijatevoogu Soomest läbi Baltimaade Euroopasse ja vastupidi? Loomulikult on alati mõningaid inimesi, kes kahetunnise lennureisi asemel terve ööpäeva rongiga sõidaksid, aga kokkuvõttes on nende osa siiski marginaalne. Soomest on piisavalt palju võimalusi kiiremini ja odavamalt Kesk-Euroopa sihtpunkti jõuda, selle asemel et nimetatud rongiteenust kasutada.

Aga äkki tahaksid soomlased vedada kaupu läbi Baltimaade näiteks Saksamaale kui ühele oma peamistest kaubanduspartneritest?

Soomes on teatavasti raudteerööbaste laius samasugune kui Venemaa raudteel. Et Balti raudtee saaks olla kaubavedudel Soome raudtee pikenduseks, peavad soomlased laadima oma raudteekonteinerid kodumaa sadamas sobiva rööpalaiusega vagunitesse või vahetama neil rattad – töömahukas tegevus mõlemal juhul.

Edasi veetaks need vagunid üle mere Eestisse, mis talveperioodil sõltub olulisel määral ilma- ja jääoludest. Laevaga otse Soomest Saksamaale saadetuna jõuaksid need konteinerid kohale kiiremini ja selgelt odavamalt!

Olgem seega mõistlikud – Soome huvi raudtee kaubavedude vastu on ainult ühene – Venemaa transiitkaupade transport Soome sadamateni ja vastupidi.

Ainult Tartu!

Uut raudteed on vaja eelkõige Eesti inimestele ja mitte niivõrd kaubaveoks. Kaubavedu põhja-lõuna suunal rongiga on suhteliselt väikesemahuline teiste, odavamate võimaluste tõttu. Ka on Venemaal selge huvi suunata tulevasi transiidivooge läbi oma Läänemere sadamate, mis vähendab raudteeveoseid läbi Tartu suuna.

Kokkuvõttes: Eesti peab kasutama kõiki vahendeid oma aegunud infrastruktuuri arendamiseks ja diskussioon selle üle on igati tänuväärne.

Uue tee ehitamisega läbi Pärnu saame aga olukorra, kus seda mööda tuhiseks üks kord päevas Tallinna–Varssavi pooltühi reisirong ja muul ajal valitseks suhteline vaikus. Nii on tulemuseks raudne tee, mis ei ühenda kedagi ega midagi!

Samal teemal: Vahur Kalmre, «Häbi», TPM, 19.03; Martin Pau, «Tartu–Riia kiirrongi tulevik selgineb juuliks» ja «Riias kiirlõunal ehk kuidas liigutada raudruun üle riigipiiri», TPM, 15.03.