/nginx/o/2016/05/01/5324123t1h2634.jpg)
/nginx/o/2009/09/14/235479t1h03de.jpg)
Statistika näitab, et pensionäride arv kasvab ja töötav elanikkond väheneb. Riik ei suuda tagada kõigi kodanike heaolu pensionieas ning seetõttu peab igaüks selleks lisa koguma.
Angelika Tagel: praegu on aeg oma pensioni kindlustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et võimaldada riigil üle elada praegune keeruline majandusolukord, muudeti mõned kuud tagasi ajutiselt teise pensionisambasse tehtavate maksete reegleid. Rõhutan siinkohal, et muudatused on ajutised – endine süsteem taastub täies mahus aastal 2012.
Kuni selle aasta juunini kehtis teise samba puhul põhimõte, et töötav inimene säästab pensioniks iga kuu 2 protsenti oma palgast ja riik lisab sellele omalt poolt 4 protsenti. Juunist kuni aasta lõpuni on kõik maksed teise sambasse peatatud.
Inimestele jättis riik aga võimaluse taastada oma 2-protsendiline kuumakse alates 2010. aasta algusest – selleks tuleb kuni 30. novembrini esitada panka avaldus. Kui inimene esitab avalduse maksete jätkamiseks penisonisambasse, suurendab riik lisaboonusena omapoolseid makseid aastatel 2014–2017, hüvitades sellega maksete ajutise peatumise.
Kindlasti soovitan esitada avaldus maksete jätkamiseks, sest ainult sellisel juhul on teil õigus riigipoolsele suuremale sissemaksele tulevikus.
Pensionifondide valik on lai: praegu on valida 19 teise samba fondi ja 12 kolmanda samba fondi vahel, sealhulgas on Nordeal kolm teise samba pensionifondi ja üks kolmanda samba fond.
Fondid on erineva investeerimisriskiga. Näiteks võlakirjafondidesse investeerimisel on hoopis väiksem risk kui aktsiafondidesse investeerimisel. Teise samba pensionifondid ei tohi investeerida 100 protsenti aktsiatesse, 1. septembrini oli maksimaalne lubatud aktsiarisk 50 protsenti, kuid nüüd võib pakkuda fonde aktsiariskiga kuni 75 protsenti varadest.
Kuldreegliks on: mida lähemal on pensioniiga, seda konservatiivsem ehk väiksema riskiga võiks olla valitud pensionifond.
Pidev investeerimine on kõige otstarbekam viis pensioni kogumiseks. Praegu on väga hea aeg investeerimiseks: osakuid saab osta madalate hindadega, mis tähendab suuremat tõusupotentsiaali, ja seda nii teise kui kolmanda samba pensionifondide puhul. Kolmanda samba puhul kehtivad lisaks maksusoodustused, mis suurendavad investeeringu väärtust veelgi. Igal juhul tasub investeerida ja võimalusel mõlemasse pensionisambasse. Mida pikem on kogumise aeg, seda kasulikum teile endale.
Mina soovitan inimestel aeg-ajalt jälgida, kuidas valitud fondivalitseja tegutseb ja millised on tulemused. Kui te ei ole rahul seniste tulemustega, siis on alati võimalik fondivalitsejat vahetada ning viia oma varad üle teise pensionifondi. Üks võimalus on ka alustada uute maksete kogumist teise fondivalitseja juures.
Fondide kohta saab teavet ja statistikat pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee, sealt leiab huvi korral lisainfot ka pensionisüsteemi kohta.
Eesti rahval on vanasõna – tänasida toimetusi ära viska homse varna. See kehtib suurepäraselt pensionivara kogumise kohta. Olgem oma elu peremehed, igal ajal.