/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2009/09/14/235471t1h56b4.jpg)
«Teil on siin kõik tundmatuseni muutunud,» ütles Eesti Agrenska Fondi patroon Evelin Ilves, kui koos presidendi Toomas Hendrik Ilvese, tütre Kadri ning presidendi poja Luukasega Tammistu mõisasse astus.
Evelin Ilves: tahtsin tuua presidendi Tammistusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelin Ilvesest sai Eesti Agrenska Fondi patroon kaks aastat tagasi. Siis, kui ta koos Rootsi kuninganna Silviaga Tammistusse rajatava nõustamiskeskuse nurgakivi panekul viibis. Kuninganna Silvia ise on suure Àgrenska Fondi patroon Rootsis.
Evelin Ilves kinnitas, et Àgrenska Fondi idee paelub teda väga ja ta usub, et see võiks levida palju laiemalt.
Àgrenska Fondi väike tütarfond Eestis püüab rajada puuetega laste ja perede nõustamiskeskust Tammistus. Mida see patrooniks olemine teile tähendab?
Arvan, et patroon on inimene, keda kutsutakse ettevõtmiste juurde, et sellega tähelepanu äratada ja tehtava suhtes usaldusväärsust suurendada.
Mina olen oma patrooniks olemised valinud teemade järgi, mida ma tunnen ja mida oluliseks pean ja mida saan kuidagi toetada.
Mis teid Agrenska fondi juures paelub?
Àgrenska fond Rootsis ei paku neile peredele, kuhu on sündinud keerulise diagnoosiga laps, mitte ülikallist ravi, vaid eelkõige paremat hakkamasaamist. Kui inimesed saavad neid tabanud mure korral probleemi olemusest aru, õpivad sellega elama ja saavutavad hingerahu, võivad nad seejärel olla taas täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed. Kallid tabletid ju teinekord ei aitagi.
Selle peale olen ma arstiks õppinuna väga palju mõelnud, et terve meie meditsiinisüsteem vajaks uut moodi mõtlemist – liiga kergekäeliselt lahendatakse probleeme tablettide abil.
Kuidas saate Tammistut aidata?
Sellest, kust veel puudu olev raha leida, me rääkisime Eesti Agrenska Fondi nõukogu esimehe Anders Olausoniga paar nädalat tagasi. Panime punkthaaval kirja, mida teha. Et kes on need inimesed, kellele tuleks tõestada, et Eesti Agrenska Fond suudab oma projekti Tammistus hallata.
Tuleb otsustajad üles leida ning aru saada, mis nende silmis ühe või teise asja ebausaldusväärseks teeb, ning siis see ümber lükata. Nii lihtne see ongi – tavaline management!
Miks te seekord Tammistusse tulite?
Kuna peame tõestama, et projekt on jätkusuutlik, siis tahan seda uuesti näha. Ma pean kursis olema! Teiseks – tahtsin tuua presidenti siia. Tema on inimene, kes saab aru selliste asjade tähtsusest. Kolmandaks, et see projekt ja koht saaksid uue annuse tähelepanu.
--------------------------------------------------------
Pool teed ees
Eesti Agrenska Fondi juhatuse liige Meelis Joost ütleb, et Tammistu mõisa rajatava puudega laste ja perede nõustamiskeskuse rajamisel on pool teed käidud ja pool ees. Arvude keeles – 10 miljonit on kulunud ja 10 on veel vaja.
«Me oleme sellest aga natuke ära väsinud, et meile muudkui korrutatakse, et oi te teete nii toredat tööd,» rääkis Joost. «Ja kui sa siis lähed riigiametnike juurde hästikirjutatud projekti ja taotlusega, et nad aitaksid meid Euroopa Liidu fondidest raha saamisel, vaimustus kaob.»
Joosti sõnul saavad positiivse vastuse pigem riiklikud sihtasutused ja omavalitsu-sed, aga mitte heategevusega tegelejad. Samas otsib ministeerium tikutulega taga ideid, kuidas Euroopast tulevat raha kulutada.
Tammistu mõis võib sel sügisel rõõmu tunda korrastatud fassaadi üle ning sellegi üle, et maja vasakus tiivas tegutseb juba terve aasta Norra partnerite abiga loodud tööharjutuskeskus. Seal pakutakse tegevust viiele Tartu valla puudega inimesele ning lisaks regulaarset tööpraktikat aastas veel vähemalt 20-le Tartu linna raske puudega noorele.