Narvalanna Žanna Zavizjon keeldub pildistamisest, aga kui kirurg Toomas Väli ütleb, et tema tuleb ka selle pildi peale, jääb naine kohe nõusse. Just dr Väli siirdas talle neli aastat tagasi maksa ehk kinkis teise elu.
Haige maks vajab uue vastu väljavahetamist
14. september 2009, 09:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Žanna Zavizjon on Tartu Ülikooli Kliinikumis rutiinsel kontrollil. Selliseid kontrolle läbib naine kord kvartalis. Ta annab vereanalüüsi, teda oodatakse ultrahelisse. See käib kõikide siiratud patsientidega nii.
Žannal ongi aja peale minek. Ta jõuab öelda, et tunneb end suurepäraselt ja et temaga on kõik korras. Siis naeratab arstile ja tipib väikeste sammudega kiiresti mööda koridori edasi.
Täna pääseb koju
Kümne aasta jooksul on Tartus tehtud 10 maksasiirdamist. Kaks viimast võeti aga ette just tänavu augustis ja täna saab üks augustis opereeritud patsientidest koju. Ta on 40-aastane naine, kahe lapse ema.
Teine opereeritud patsient, kes peab veel haiglas kosuma, on 30-ndates aastates mees.
«Kui ma koju jõuan, tahaksin väga oma lapsi kallistada,» ütleb koju pääsev naine. «Aga ma ei tea veel, kas ma tohin seda teha.»
Siiratud elundiga patsient on teatavasti haigustele väga vastuvõtlik, sest ta immuunsus on ravimitega alla surutud. Nii on organismil lihtsam uue elundiga harjuda.
Täna koju pääsev patsient ei taha öelda nime, aga soovib kindlasti väljendada tänutunnet arstide ja õdede vastu.
«Ma ei tunne, et minus oleks midagi võõrast, võib isegi öelda, et ma hakkasin kohe seda elundit armastama,» räägib naine ja võitleb mõne hetke teda vallutanud emotsioonidega.
«Vahel mõtlen küll kurbusega selle inimese peale, kellega pidi midagi nii halba juhtuma, et ma tema maksa endale sain. Aga ma ei saa sinna midagi parata... Olen tallegi hirmus tänulik.»
Elutähtis organ
Neerupuudulikkuse korral aitab dialüüsiaparaat, ent haige maksa puhul nii head võimalust ei ole.
Toomas Väli märgib, et tegelikult on üks n-ö maksaasendusaparaat ka olemas. Aga selle kasutamine on ülikallis ja haigekassa neid protseduure ei kompenseeri. Aparaadiga töö kogemus on samuti üsna väike.
Jääb kaks võimalust. Kui haigus lubab, püüda patsienti ravida, ja inimene peab ka puudulikult töötava maksaga mõne aja vastu. Teine võimalus – maksa siirdamine.
Maks on inimese elutähtis organ, väike labor, mis toodab valkusid, hüübimisfaktoreid ja hävitab toksiine. Maks võib haigestuda väga mitmel põhjusel.
«On viirushepatiidid, autoimmuunsed haigused, kasvajad,» loetleb Toomas Väli. «Ka ägedad mürgistused võivad vajada kiiret maksasiirdamist. Helsingis on maksa ootel aga isegi alkoholist tingitud tsirroosiga patsiente…»
Toomas Väli sõnul on maksasiirdamise teemast väga huvitatud näiteks onkoloogid ja just täna leiab kliinikumis aset koosolek, kus seda teemat põhjalikult arutatakse.
«Me peame olema väga-väga ettevaatlikud. Just siirdamisjärgselt vajalik kunstlik immuunpuudulikkus on see risk, mis võib juhuslikele kasvajarakkudele mujal organismis jõudu anda,» räägib Toomas Väli.
«Meil on olnud operatsioon, mille ajal oleme siirdamisest loobunud. Kõike ei ole võimalik ette näha... Aga et ootel oli veel teinegi patsient, kel oli võimalik poole tunniga haiglasse tulla, siis sai doonormaksa tema. On elus ja käib tööl,» lisab doktor.
Ülikeerukas lõikus
Maksa siirdamine on tehniliselt väga raske lõikus. Neerusiirdamise puhul pannakse doonorneer lihtsalt uude kohta, maksasiirdamise puhul on kaks lõikust: haige maksa äravõtmine ja uue maksa asemelepanemine. Eriti keeruline on haige maksa äravõtmine.
Dr Väli seletab. Kui patsiendi maks on tõsiselt haige, ei meenuta see enam normaalset elundit, samuti ei ole haige maksa veresooned enam normaalsed.
Maks asub aga just suurte veresoonte vahel. Siirdamisel on vaja ühendada kolm veeni, üks arter ja sapiteed.
«Maksahaigetel on vere hüübivus halb ja meil on olnud lõikusi, kus me kanname üle üle 10 liitri vere asendajaid,» ütleb Toomas Väli.
Ära unustada ei tohi sedagi, et sel ajal, mil üks brigaad eemaldab patsiendilt haige maksa, on teine brigaad ametis doonormaksa lõikusel, ja see lõikus võib olla hoopis teises linnas.
«Varem me tegime kõik koos ja nii pidime jalul olema vaat et 24 tundi järjest. Nüüd lähevad kaks meie kirurgi ja võtavad ning teised kaks panevad. Viimane lõikus kestis 7 tundi!» räägib dr Väli.
Tänavuste augustikuise siirdamiste taga on mitmed kokkulangevad asjaolud.
Kõigepealt – leidusid sobivad doonorid ja olid maksasiirdamist hädasti vajavad patsiendid.
«Oli aga ka kollektiivi väga hea suhtumine ja valmisolek välja tulla. Osa inimesi katkestas puhkuse,» tunnustab Toomas Väli oma meeskonda.
Ootel järgmised
Dr Väli telefon heliseb. Kõne on lastekliinikust ja Toomas Väli kuulab väga tähelepanelikult, mis teisel pool räägitakse.
Kui kõne on lõppenud, ütleb, et neil on seal üks laps, keda maksasiirdamine aitaks. Kui patsiendi olukord ainult paraneks ja ta siirdamise välja kannataks.
Maksasiirdajad
• Kirurgid: Toomas Väli, Andres Tein, Toomas Tikk ja Toomas Sillakivi ning operatsiooniõde Mariets Steinberg.
• Anestesioloogid: Andres Sell, Urmas Mitt ja Alar Rokk.
• Aastatel 1999–2009 on Tartu Ülikooli Kliinikumis siiratud maks kümnele patsiendile, neist seitse on elus.
• Kaks viimast siirdamist olid tänavu 9. ja 17. augustil. Viimati opereeritud patsient läheb täna koju.