Hannes Astok: seitse sammu moodsa linna suunas

Riigikogu liige Hannes Astok oli Kultuuripealinn Tartu 2011 projekti koordinaator. Foto: Margus Ansu.

Tartu hoogne areng suletud lennuvälja linnast moodsaks maailmalinnaks on viimase viieteistkümne aasta jooksul toimunud tõsiasi. Tartu eduloos on palju tegelasi. Ülikoolide teadlased ja õppejõud, riskijulged ettevõtjad, moodsa tehnoloogia visionäärid, stabiilne linnavõim. Igaüks neist on andnud endast parima Tartu kiire arengu nimel.

Aga Tartu pole veel valmis. Meid ei kannusta mitte hirm Ülemiste vanakese ees, vaid soov muuta Tartu maailma parimaks linnaks.

Suur hulk olulisi muutusi teel maailmalinnaks on juba sündinud. Aura veekeskus ja Tähtvere spordipark, Vanemuise kontserdimaja uuenemine, Vanemuise teatri ja kinode areng on oluliselt laiendanud kvaliteetse vaba aja veetmise võimalusi. Kindlasti tuleb siia lisada ka Tartu eripalgeliste söögikohtade areng.

Kiire internetiühendus ja rahvusvaheline lennuühendus on rahvusvahelises konkurentsis püsimise alustalad ja tuleb vaid loota, et lendajaid jätkuks.

Tööstuspargid koos valmis infrastruktuuriga, mida on rajanud nii linn kui ka eraettevõtted, võimaldavad ettevõtetel kiiresti alustada tegevust Tartus. Teatav hulk vabu krunte peab kogu aeg saadaval olema.

Tartu ülikoolid, teaduspark koos uudsete tehnoloogiaettevõtetega on Tartu muutumise peamised alustalad. Kvaliteetne teadus saab olla ainult rahvusvaheline, uudne tehnoloogia edukas vaid kogu maailmaga konkureerides.

Sama oluline on Tartu Ülikooli Kliinikumi põhjalik uuenemine, mis loob haigla ümber moodsat, tervishoiuga seotud ettevõtlust. Tasemel arstiabi kättesaadavus on globaalsete investeeringute üle otsustamisel alati oluline kaalukauss, sest ainult nii on võimalik üleilmselt tööle saada parimaid inimesi.

Tehtud on palju, kuid lisaks on vaja järgmisi kiireid samme.

1. Rahvusvaheline kool ja lasteaed on hädavajalikud, et Tartus saaks rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava alusel õppida Tartus töötavate välismaalaste ja teistes riikides oma haridusteed alustanud tartlaste lapsed.

Probleem on muutunud väga oluliseks, sest aina enam ettevõtteid ja õppeasutusi tahab tuua endale kõrgelt haritud tööjõudu mujalt ilmast.

Tunnustatud rahvusvahelise koolihariduse kättesaadavus on aga üks olulisi kriteeriume töökoha vastuvõtmisel.

2. Ahhaa teaduskeskus peab igal juhul valmima. Juba ajutistel pindadel korraldatud näitused on teaduse ja tehnoloogia juurde toonud ligi miljon inimest. Me peame silmas pidama, et Ahhaa puhul pole tegu mitte ainult meelelahutuse, vaid teadmiste süvendamise ning noortes huvi äratamisega reaalteaduste ning inseneri elukutse vastu.

Lisaks saab tegemist olema tõsise turismimagnetiga ka Läti ning Loode-Venemaa inimestele. Ahhaa valmimine on niigi kaua viibinud!

3. Koolide ja õppe moderniseerimine – moodsad õppevahendid, õppematerjalid ja õpikeskkonnad – peab saama uue hoo. Käes on aeg, mil õpilased tahavad uutmoodi õppida ja õpetajad uutmoodi õpetada. Võib ju tunduda, et nii õpilastel kui õpetajatel on arvutid ning mida siis veel tahta. Kuid paljudes klassides on veel puudu dataprojek­­torid.

Mis aga kõige tähtsam – endistviisi napib emakeelset interaktiivset õppematerjali ning selle kasutamine tunnis pole ülearu mugav. Vaja on enam sisu! Kuigi palju põnevat tuleb Tiigrihüppe programmist, võiksime Tartus linnavõimu toel vallandada nii õpetajate kui ka õpilaste aktiivsuse uue õppematerjali loomisel.

4. Rattateed ja ühistransport peavad saama Tartu rohelise linnakeskkonna veel loomulikumaks osaks. Rattateede ühtsesse võrgustikku ühendamine on käima lükatud, et ühes moodsas linnas pääseks turvaliselt rattaga kooli, tööle, poodi. Ratturitel oma­­korda soovitaksin enam kanda kiivreid ja mitte kihutada ülekäiguradadel.

Ühistranspordi suhtes peame Tartus jõudma ühisele seisukohale, kui palju ja millisel tasemel ühistransporti me vajame, ning selle eest vajadusel ka maksma – nii linnakassast kui ka oma taskust.

Aina enam inimesi käib Tartusse tööle linnapiiri tagant ning tartlased omakorda tööle linnapiiri taha. Seega on arukas lõpuks kokku siduda maakonna- ja linnaliinid. Takistused selleks on täna ainult bürokraatlikud, mitte mõistuspärased.

Lisaks tähendab hea ühistransport ka olulisi eeliseid bussidele liiklusvoos. Mõistlik on anda ühistranspordi kasutusse eraldi sõidurajad, vähemalt olulisematel tänavatel ja tipptundidel, näiteks Kalda teel.

5. Tartu ringtee kokku sõlmimine koos Tartu-Tallinna kiirtee ehitamisega võimaldab Tartust eemale viia läbiva ja raskeliikluse ning muuta linnasüdame liikluse rahulikumaks ja ühistranspordiga mugavalt kättesaadavaks.

Täiendavad sillad on ringtee osiseks ning neid eitada on väär, pigem tuleb kiiresti ära kasutada odavat ehitusturgu.

6. Internetil ja mobiiltelefonil põhinevad teenused vähemalt viies olulisemas kohalikus keeles peavad muutuma tavapäraseks linna ja ettevõtete teenustepaketis nii tartlasele kui turistile.

Eesti keel on kaunis, kuid maailmas veel mitte liiga laialt räägitav, seega eelistab Tartusse jõudnu vähemalt esimestel päevadel mõnd levinud keelt kasutada. Sama käib ka linna viida- ja sildimajanduse kohta. Bussiliiklust tutvustav sildindus peaks kindlasti olema mitmekeelne ja turistisõbralik.

7. Ettevõtlikkuse edendamine on aga kriitilise tähtsusega, et Tartu püsiks maailmakaardil ka edaspidi. Ettevõtlikkust tuleb soodustada ja õpetada juba koolis, sest suur hulk tänaseid äritippusid on alustanud nätsupaberite vahetamisega.

Igal tartlasel võiks kooli või ülikooli lõpetades olla vähemalt kaks head äriplaani, kuidas miljonäriks saada. Ja kui üks neist saab Tartus teoks, on tulemus igati kiiduväärt.