Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välguna selgest taevast saabus aasta algul linnavalitsusse elektronkiri muinsuskaitseameti esindajalt: amet on alustanud Raadi endises sõjaväelinnakus pooleldi lammutatud kasarmuhoone ajutise kaitse alla võtmise menetlust ning linnal tuleb seal tööd peatada.
Raadil tegutsev MTÜ Ratsarügemendi Klubi oli teinud ettepaneku algatada uuring endise sisemaneei kui kultuurimälestise väärtuse selgitamiseks.
Kuigi muinsuskaitseamet oli kolm aastat tagasi vastava uuringu teinud ning oma hinnangu säilinud hoonetele andnud: ekspertkogu 2003. aasta novembris tehtud otsuse kohaselt ei vastanud endisel garnisoni territooriumil säilinud hooned mälestise tunnustele.
Pärast aastaid kestnud läbirääkimisi oli kaitseministeerium eelmise aasta algul andnud linnale üle Kasarmu 11 krundil asuvad hooned ning saime alustada sealse räämas ja mahajäetud maa-ala planeerimist.
Tasuta võõrandamise lepingus määratleti osapoolte kohustused, mille järgi pidi linn lammutama kahe osapoole maaüksuste piiril asuvad amortiseerunud ja kultuuriväärtuseta hooned, nende seas ka Nõukogude sõjaväe endise majandushoone ehk kasarmu, mis ehitati kunagise sisemaneei kohale.
Linna ja kaitseministeeriumi lepingust lähtudes kuulutasime aasta lõpul välja riigihanke hoone lammutamiseks ning selle võitja OÜ Terasteenus alustas Raadil tegevust. Lammutustööde alates leidis aga Ratsarügemendi Klubi, et sel kohal asunud sisemaneei kohta tuleks muinsuskaitsjail uus uuring teha.
Kuigi õiguslikku alust tööde peatamiseks Kasarmu 11 kinnistul muinsuskaitseametil ei olnud, oli linnavalitsus asjaolude selgitamiseni nõus lammutustööd 22. jaanuarini peatama. See otsus nõudis linnalt lisakulusid, sest põhjustas sealsele töövõtjale asjatu tööseisaku.
Miljööväärtusega üksikobjektidena on linn endises sõjaväelinnakus võtnud kaitse alla neli paremini säilinud hoonet: talli, endise söökla, staabihoone ja garnisoni kiriku.
Sisemaneei oletatav ehituskehand, millele praegu Ratsarügemendi Klubi viitab, miljööväärtusliku ehitisena kaitse all ei ole. See 1935/36. aastal ehitatud hoone hävis sõjas ning samale kohale ehitas Nõukogude sõjavägi 1965. aastal majandushoone.
Mõnes mõttes on mõistetavad klubi püüded kunagist ratsutamiskohta säilitada, kuigi tiheasustusega piirkonnaks arenevas linnaosas ei kujutaks ette hobusetalle ega ratsutamisklubi. Selleks peavad olema harjutuskohad, karjamaad ja muud loomade pidamiseks nõutavad tingimused, üldplaneeringus on aga sellele alale ette nähtud elamud, ühiskondlikud ning ärihooned.
Praegu kasutab Ratsarügemendi Klubi linnale kuuluvat vara Kasarmu 11 krundil ilma igasuguse lepinguta ja sisuliselt omavoliliselt.
Linn on algatanud planeeringu endise militaarala kasutusele võtmiseks. Puiestee 110 ja 112a ning Kasarmu 1 ja 11 kruntide detailplaneering on menetlemisel ja peatselt suunatakse see avalikule väljapanekule. Sinna kavandatud Raadi halli ehitamisel kaitsealused hooned säilitatakse. Hallile sobivaima arhitektuurse lahenduse saamiseks on kavas korraldada konkurss.
Universaalseks kasutuseks mõeldud hall peaks kujunema linna üheks esindushooneks. Eskiislahendus näeb ette umbes 5000 inimest mahutava hoone koos selle juurde kuuluva klassikalise linnaväljakuga. Väljaku äärde on kavandatud äriotstarbelised hooned.
Planeering arvestab ka samasse kvartalisse kavandatava Eesti Rahva Muuseumi peahoonega.
Mõni aeg tagasi saabus linnavalitsusse muinsuskaitseameti otsus, et tuginedes sel aastal Laidoneri muuseumi koostatud eksperthinnangule, pole kavas ei sise- ega välimaneei riikliku kaitse alla võtta.
Uue uuringu algatamine lükanuks määramata ajaks edasi meie tööd selle unarusse jäänud, kuid linna arengu jaoks nii olulises piirkonnas, mille linnale tagasivõitmiseks oleme kulutanud palju aega ja vaeva.