Jarno Laur: aeg muuta

, Tartu volikogu liige (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jarno Laur.
Jarno Laur. Foto: Margus Ansu / Postimees

Eesseisvad valimised erinevad eelmistest, sest 18. oktoobril valitav volikogu peab linna tüürima majanduskriisi ajal. Nelja aasta tagune kampaania oli valijale kui käik gurmeerestorani.


Lubati üha säravamat linna, üha madalamaid makse ja ühe suuremaid toetusi.


Tänane olukord erineb tollal maalitud pildist sama palju kui restoran supiköögist – eelarve tulud on kahanemas ning eelnevalt võetud kohustused muutnud sisuliselt olematuks linna laenuvõime. Kärped pole halastanud ei lasteaedadele, koolidele ega ühelegi teisele eluvaldkonnale.



Reformierakonna valimiskampaaniat jälgides võib jääda mulje, et meie majandusega polegi midagi lahti, pole langevaid tulusid ega negatiivset lisaeelarvet, pole kasvavat tööpuudust ega inimeste muret oma kodu säilimise ja toimetuleku pärast.



Loomulikult ei ole oravapartei jaoks probleem ka Tartu juhtimise sumbumine ühe huvirühma tagatoaks. Lubadused, millega valijat tervitatakse, viitavad pigem sellele, et Tartu arengu võtmeküsimus järgmisel neljal aastal on uue mänguväljaku ehitamine, mõne bussipaviljoni lisamine või paarsada meetrit uut sillutist kesklinnas.



Reformierakond on harjunud olema võimul headel aegadel, mil ülisuur majanduskasv võimaldas ühtaegu langetada makse ja suurendada sotsiaalkulusid ning valitsemisvead ja raiskamine ei torka silma.



Valed otsused


Tartu eelarvepoliitika on olnud arusaamatu, sest investeerimisotsuseid pole kaalutud lähtuvalt tegelikust vajadusest ega saavutatavast efektist. Ei osta ju keegi meist kroonlühtrit, kui perel pole süüa või lastel napib koolitarbeid. Ometi on reformierakondliku linnavalitsuse valikud olnud just sellised.



Näiteks otsus ehitada üle 160 miljoni krooni maksev Vabadussild, mis liiklusprobleeme ei lahenda ning täidab pigem ausamba ülesannet. Või kallis kesklinna kõnniteede sillutamine ajal, mil isegi suuremate tänavate rekonstrueerimiseks raha ei ole.



Või Kesklinna koolile juurdeehitise tegemine rohkem kui 80 miljoni krooni eest. Parimal juhul on tegu ebakompetentsuse, mitte mõne sellise nähtusega, mille definitsiooni tuleb otsida karistusseadustikust.



Reformierakonna lubatud säravalt arenev linn on suutnud nina veepinnal hoida tänu avaliku sektori väga suurele osakaalule linna tulubaasis ning pidevatele laenudele, millega eelarvedefitsiiti on ka headel aegadel rahastatud.



Et eelarvekärped haridussfääris ning tervishoius on tehtud alles tänavu, ilmneb nende mõju Tartu rahakotile, aga ka tartlaste tööhõivele ning toimetulekule alles tuleval aastal.



Nii oleme seisus, mil uus linnavalitsus peab astuma majanduskriisile vastu eelarvepositsiooniga, kus linna tulubaas jätkuvalt langeb ning laenuvõime on kokku kuivanud määras, mis seab kahtluse alla isegi Ahhaa keskuse projekti kaasrahastamise, rääkimata suurematest investeeringutest, näiteks Ringtee silla omaosalus.



Isegi kibe valimiseelne tänavaremont käib juba järgmise aasta teehoiu raha arvelt. See tähendab sügisel raekotta asuvale linnavalitsusele väga keerulist valitsuskoormat ja keskendumist vaid kõige olulisemale.



Tartu vajab muutust


Tartu vajab kriisiga toimetulekuks muutust. Vajame linnavõimu, kes seisab kõigi linnakodanike huvide eest, selmet esindada ühe sõpruskonna või majandusgrupeeringu huve. Linnavõimu, mille esimene mure on kõigi tartlaste toimetulek majanduskriisi negatiivsete mõjudega, selmet kärpida kõige haavatavamate arvelt.



Vajame linnavalitsust, kes tegutseks ennekõike selleks, et majanduskriis ei kasvaks üle sotsiaalseks kriisiks ning väga piiratud eelarve võimaluste juures suudaks eristada olulist ebaolulisest. Reformierakond seda ei suuda.



Sotsiaaldemokraadid ei soovi taandada eelseisvaid valimisi pseudoteemadele. Seetõttu ei küsi me, kuhu ehitada järgmine «vabadussild», ausammas või lilleklump.



Selle asemel küsime: kas soovite linna, mis on avatud, hooliv, uuenduslik, akadeemiline ja turvaline? Meie arvates on need väärtused, mis aitavad Tartul kriisi negatiivseid mõjusid leevendada ning on eelduseks uuele tõusule.



Pakume valijale realistlikku programmi. Sotsiaaldemokraatide tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks on lihtne.



Esiteks, töökohtade taastamine ja selleks vajalike eelduste loomine. Keskendume sellele, et Tartu linnavõimu ja konkurentsikeskkonna märksõnaks oleks avatus, sest Reformierakonna majanduspoliitika tõttu kadunud ligi 4000 töökohta saab taastada vaid avatud ja ausas ettevõtluskeskkonnas.



Ideedel, mitte sidemetel põhinev konkurents on peamine eeldus uute töökohtade ja innovaatilise ettevõtluse arenemiseks ning linna tulude kasvuks tulevikus.



Linlasele ja linnale


Teiseks on vajalik tugi neile peredele, kes on majanduskriisis jäänud kannatajaks, seejuures eriline tähelepanu lastega peredele. Inimeste toimetulekukriis peab jääma ajutiseks, ära hoida tuleb pikaajalise töötuse teke ja sellega kaasnevaid kestvaid toimetulekuprobleeme ning Tartule kaotatud inimesi.



Majanduskriisi tingimustes muutuvad senisest veelgi tähtsamaks soodne ja hästi toimiv ühistransport, koolitoit ning huvihariduse kättesaadavus. Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks hoida äsja töö kaotanud inimesed sotsiaalselt aktiivsed, suurendada nende ettevõtlikkust ja laiendada nende võimalusi enesele rakendust leida.



Kolmandaks peaülesandeks on uue tõusu kujundamine, mis tähendab head valitsemist, tulevikku vaatavat linnaplaneerimist, ühistranspordi kordasaamist, investeeringuid haridusse ning euroraha kaasamist infrastruktuuri võtmeobjektide ehitamiseks, aga samuti on olulised linna bussifirma asutamine, Tartu tööbörs, ranitsatoetused.



Hooliv ja tulevikku vaatav linn, mis seab esikohale inimese, on sotsiaaldemokraatide alternatiiv tänasele linnavõimule. Pakume avatud valitsemist, uusi ideid, kompetentset meeskonda ja teotahet. Tartu vajab muutusi – aeg selleks on käes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles