Mida tähendab teile festival Draama?
Endla
peakunstnik
Hindan väga kõrgelt teatriinimestele loodud võimalust omavahel kokku saada.
Oma näituse avamisest olid mulle tähtsamadki vestlused, jalutuskäik linnas.
Praegu aga sõidan Pärnu poole, sest seal ootab ees üks kiire töö. Paljudel teistelgi on sama probleem – nad tahaksid võtta festivaliaja priiks, et vaadata üksteise töid ja suhelda, aga nad peavad olema proovidel ja etendustel.
Juhuslik kohtumine, vahetatud mõte tekitab mingeid seoseid, nii võivad sündida uued projektid, mida me ei oska ette planeerida.
See kõlab küll julge unistusena, eriti praegusel ajal, aga riiklik toetus võiks olla draamafestivalile senisest palju suurem, et teatriinimesed saaksid võtta tõelise hingetõmbepausi.
Nad võiksid jätta mujal etendused ja proovid ära ja saada festivalil käimiseks kompensatsiooni.
Kasu ületaks kindlasti kulu.
Mida võiks Vanemuine õppida festivalile toodud teiste teatrite parimatest draamalavastustest?
Kõrvalt vaadates tundub, et Vanemuise olek kipub väljenduma rohkem glamuurses suures vaatemängus. Näiteks kui meenutada «Ruja» lavastust, mis oli ikkagi võimas teatrisündmus. Aga justkui kõrvale on jäänud väga pikaaegsete traditsioonidega draama- ja psühholoogiline teater.
Kui vaadata festivalil sellise žanri ilusaid näiteid mujalt, siis võib ju ainult loota, et Vanemuise draamalavastuste tase ei jääks neile alla.
Mida peate oma olulisemateks töödeks alanud hooajal?
Praegu käivad proovid VAT Teatris soome sotsiaalkriitilise näidendiga «Tarbetud inimesed», mis jutustab majandusprobleemidest ja töötusest perekonnaelu kaudu.
Järgmisena tuleb Endla suurel laval vaatajate ette näidend naistest «Tiramisu». Ma ei oska ühte teisest tähtsamaks pidada, sest mõlemad on pooleli.
Juba homme (neljapäeval – toim.) pannakse TV 3 sarja «Vilde tee» avalikul salvestusel Endla teatris kaamerad käima.
Mul tuleb enne koos abilistega üles ehitada lava, õieti stuudio.