Althüpanud rentnik pani ootesaali ehituse seisma

Rein Kilgi firma Elikante tellimusel hakkas Hausers Ehitus OÜ suve alguses Tartu vana vaksalihoone kõrvale tegema ootesaali. Paar nädalat tagasi katsid ehitajad vundamendi aga liivaga ja lahkusid. Foto: Sille Annuk

Vaevalt said Tartu raudteejaama kavandatud ootepaviljoni torud-kaablid paika ja vundament valmis, kui ehitajad lahkusid. Võib juhtuda, et vundamendiga see hoone piirdubki.

«Olen juba pisut rahunenud ja võin rääkida küll, miks ehitajad seal töö pooleli jätsid,» ütles Tartu vana vaksalihoonet restaureeriva ja selle kõrvale ootepaviljoni ehitava firma Elikante juht Rein Kilk. «Kuigi teie ei peakski seda lugu kirjutama. Olukord on nii skisofreeniline, et see on Kafka lugu!»

Suve hakul alanud ootesaali ehitamine katkes, sest kolm nädalat tagasi ütles AS Edelaraudtee ära selle hoone rentimisest.

«Pidasin Edelaraudteega aasta aega läbirääkimisi, ehkki reisijateveo sujuv korraldamine pidanuks olema pigem Tartu linnavalitsuse huvi,» rääkis Kilk.

«Vaidlesime Edelaraudteega iga koma, punkti ja sendi üle! Lõpuks lubas riigilt tohutut dotatsiooni saav Edelaraudtee juhtkond, et kirjutame lepingule alla.»

Aga siis teatas Edelaraudtee, et majanduslikult raske aja tõttu Elikantega lepingut ei tule. «Olime heauskselt hakanud ootesaali ehitama ja siis selgus, et sel polegi rentnikku,» ägestus Kilk. «Ometi olime läbirääkimiste käigus kõiges juba kokku leppinud!»

Lisakulu

Tartu vaksali ootesaali rentimine oleks Edelaraudteele toonud 1,2 miljonit krooni lisakulu aastas, samas on ettevõtte kulud mitmete maksude kallinemise pärast niigi suurenenud, selgitas Edelaraudtee juhatuse liige Kalvi Pukka.

«Seega käib üsna eksklusiivse ootepaviljoni, mille ehitusmaksumus on ligi 35 000 krooni ruutmeetri kohta, rentimine meile tänases majandusolukorras üle jõu,» lisas ta.

Edelaraudtee juhtkonna teada on ajaloolise jaamahoone ostnud Elikante võtnud kohustuse tagada reisijatele juurdepääs perroonile ja jaamahoonele ning eraldada jaamahoones ruum piletimüügi korraldamiseks ja reisijate ootesaali jaoks.

«Oleme seisukohal, et Tartus peab saama rongi oodata ajaloolises raudteejaamas, mitte vaksali kõrval klaaspaviljonis,» ütles Pukka. «Edelaraudteele jääb arusaamatuks, mis põhjustab omaniku kategoorilise vastuseisu reisijate teenindamiseks vajalike võimaluste loomisele ajaloolises vaksalihoones.»

Kuidas edasi?

Pukka kinnitas, et Edelaraudtee on alati olnud ja on jätkuvalt valimis arutama, kuidas jõuda nendes küsimustes konstruktiivse ja kõigi osapoolte huvisid rahuldava lahenduseni.

Kuid rentniku kadumine pole Kilgi ainus mure: Tartu linnavalitsuselt saadud ehitusluba nõuab Elikantelt vana jaamahoone restaureerimist ja uue ootesaali ehitamist.

«Selle koha peal vajub mul suu lahti,» ohkas Kilk. «Kellele ma ootesaali ehitan, kui rentnikku pole? Ja kuidas nüüd edasi töötada – linnavalitsus väljastas ehitusloa ainult koos uusehitusega.»

Segast olukorda arutab Kilk täna lõuna ajal Tartu linnapea Urmas Kruusega. «Praeguses seisus on mõistlik teha reisijate ooteruum vanasse jaamahoonesse,» arvas Kruuse eile. «Uus ootesaal oleks inimestele muidugi väga mugav, kuid olukord on muutunud.»

Ehitusloast rääkides märkis linnapea, et see anti ootesaali ehitamise kohustusega välja reisijate heaolust lähtudes. Muutunud olukorras tuleb luba üle vaadata.

Ootesaali ülalpidamisele on Tartu linnavalitsus lubanud oma õla alla panna, kuid vaid linna toetusest ei piisa. «Pärast Reinuga kohtumist tahan kohtuda ka Edelaraudtee juhtidega,» kinnitas Urmas Kruuse. «Neil ei saa olla reisijate ees null kohustust.»