«Tere!» kõlab Maria Jose Nuñes Rodriguezi suust justkui põlise eestlase oma. Ometi reedavad tüdruku süsimustad juuksed, jumekas nahk ning soe lai naeratus tema eksootilist päritolu.
Mehhiklanna ootab valgeid jõule
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
10. september 2009, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maria (17) on Miina Härma gümnaasiumi vahetusõpilane. Kuigi sel nädalal sai tüdrukul täis teine nädal eestikeelse kooli 11. klassis, on neiu siinse eluga tuttav juba kuu aega ning nii on ta eesti keeles omandanud ka esimesed sõnad.
Enda sõnul pole ta kunagi kuulnud midagi eesti keele sarnast. Kuigi mõned väljendid nagu «minu nimi on» ning «tere» on Marial juba selged ning vestluses tunneb ta üksikuid sõnu ära, peab ta eesti keelt siiski keeruliseks, iseäranis 14 käände tõttu.
«Ainus aine, millest ma aru saan, on inglise keel,» rääkis neiu ning lisas naerdes, et seetõttu on see praegu ka ta lemmikaine. Eestis viibitud aja jooksul kavatseb ta eesti keele kindlasti selgeks saada; tema asenduspere on veendunud, et kevadel võib temaga teha intervjuu juba eesti keeles.
Tundus Türgist etem
«Tegelikult on kõik olnud väga tore. Mind hoiatati alguses, et siinsed inimesed on väga tõsised, aga tegelikult on kõik olnud väga sõbralikud ja avatud,» jagas Maria esmamuljeid eestlastest.
Tüdruk on siin Rotary klubi noortevahetusprogrammi-ga. Kuna Rotary õpilasvahetusega saab valida kindlate riikide seast, valis Rodriguez Eesti selle suure erinevuse tõttu Mehhikost. «Mulle anti valida Eesti, Filipiinide, Brasiilia ja Türgi vahel – muidugi mu otsus oli siis kohe Eesti,» rääkis ta.
«Ma ootasin, et siin on väga, väga külm, tegelikult on aga täitsa mõnus,» kiitis Maria. Nii soojaks ta ilma siiski ei pidanud, et suve lõpul ujuma minna. Maria siinne asenduspere viis neiu hoopis kanuutama. Kanuu läks aga ümber ning nii proovis mehhiko tüdruk ka siinse vee külmuse ära.
Põnevusega ootab Maria aga Eesti külma talve. Kuigi lund on ta suusakuurordis puhkamas käies näinud, ei kujuta ta päris hästi ette, mis tunne on elada kohas, kus lumi on kogu aeg maas ja mõjutab tugevalt igapäevaelu.
Heeringas ja saun ei lähe
Muidu ei ole Marial Eesti köögi vastu midagi, aga heeringas on asi, mida ta kindlasti ei söö. «Kuigi meie sööme ka kartulit, aga siin süüakse ju kartulit iga toidu juurde, viiel erineval moel,» võrdles ta, lisades, et õnneks talle kartul eesti toidus meeldib. Küll aga tunneb ta puudust vürtsikast mehhiko toidust.
Rotary noortevahetus käib klubide vahel ning praegu õpib Rotary vahendusega Eestis kolm õpilast, kaks tüdrukut ning poiss. Rotary klubi liikme ja Mariat võõrustava pere isa Verni Loodmaa sõnul on võimalik minna õpilasvahetusse kohtadesse, kus on olemas Rotary klubi perekonnad, kes on valmis vahetusõpilast vastu võtma.
Loodmaa sõnul praegu Eestis väga palju neid peresid siiski ei ole.
Pereisa kinnitusel nõuab selline vahetusõpilase vastuvõtmine kahtlemata valmisolekut võtta vastutus võõra lapse eest hoolitsemisel ning pühendada talle lisaaega. Loodmaa sõnul aitas palju ka asjaolu, et endal kasvab peres kaks samavanust last, kes vahetusõe vaba aja sisustamise eest hoolt kannavad.
Maria siinse vahetuspere õde Hanna Loodmaa ütles, et Maria võetakse tema tutvusringkonnas väga hästi vastu ning õed käivad koos pidudel. Hanna kinnitas, et sel moel endale asendusõe saamine sobib suurepäraselt, sest nii ei pea läbi tegema tavapärast õdedevahelist rivaalitsemist, küll aga on asendusõde hea sõbranna.
Õpilasvahetuse eesmärgiks on ühelt poolt tundma õppida vahetusriigi kultuuri. Teisalt õpetab see noorele iseseisvust ning kohanemisvõimet, sest võõras riigis peab ta elama mitme pere juures, et tutvuda erinevate elustiilidega.
Nii elab Maria selle aasta jooksul lisaks Loodmaade perele veel kolmes peres.