Liikluspinge ei saa lõputult kuhjuda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ühelgi Eesti suurema linna elanikul ei maksa enam unistada ühtlaselt sujuvast liiklusest hommikustel ja õhtustel tipptundidel. Tartus tuleks see ehk kõne alla vaid siis, kui iga jõeni viiv tänav lõpeks sillaga.

Põhjus on lihtne: kui ühe aastaga ostetakse Eestis 100 000 sõidukit, siis peavad need ära mahtuma ka meie linna teedele-tänavatele. Võib julgelt ennustada: autode hulga samas tempos kasvades tiheneb ja seega ka aeglustub linnaliiklus tipptunnil veelgi.

Sõitjale tagab rahuliku elurütmi vaid see, kui ta hommikul tööle-kooli jõudmiseks piisavalt aega varub.

Uuringud abiks

Juba 14 aastat tellib linnavalitsus inseneribüroolt Stratum liiklusuuringuid ülevaate saamiseks liiklusvoogude liikumistest linnas ja nende muutustest. Vastav andmebaas on vajalik igapäevatöös, sest näitab meile kätte kasvavad valupunktid ja probleemsed kohad.

Üksiku uuringu põhjal ei ole mõttekas hakata liiklust ümber korraldama, mis on päris kallis lõbu. Pealegi võib mõnel ristmikul koormus hüppeliselt kasvada kõrvalasuva tänavalõigu remondi ajal.

Möödunud sügisel olid näiteks Võru ja Aardla tänav lõiguti suletud, mis suurendas järsult lähikonna ristmike liikluskoormust. Seda näitas ka viimane liiklusuuring.

Adekvaatse pildi olukorrast annab mitme aasta uuringutulemuste võrdlemine.

Nii on teada, et sõidukite kontsentratsioon tipptundidel on suurim eeskätt sildadel ja raudtee ülesõidukohtadel. Mis teha, kui nii jõgi kui raudtee linnast läbi käivad.

Mida rohkem sildu ühendab kaht linnapoolt, seda rohkem on võimalusi liikluspingeid leevendada. Seda kinnitab iga uuring. Loomulikult ei päästa tipptunni ummikutest ühe silla ehitus, kuid Võidu silla koormust aitaks lähedusse ehitatav sild kahtlemata vähendada.

Et kavandatav Vabaduse sild kahandab tipptundidel ooteaegu, seda kinnitavad nii Stratumi uuring kui ka eelmisel aastal soomlaste koostatud Tartu linnaliikluse modelleerimine.

Tartul pole kahjuks jaksu korraga mitut uut silda ehitada. Aga ühe silla ehitusega saame lähiajal alustada.

Odavalt ja kallilt

Liikluse hajutamiseks tipptundidel on muidki võimalusi. Odavaim neist nõuaks ühiskondlikke kokkuleppeid. Näiteks võiks arutleda linnas koolipäeva alguse nihutamise üle. Küllap kogesid sõidukijuhid äsjase koolivaheaja hommikuil ootamatult sujuvat liiklust – laste kooli sõidutamine annab tipptunnikoormusele kõvasti lisa.

Aega- ja rahanõudvaim võimalus on korraliku kergliiklusteede võrgu väljaarendamine. Esimesed sammud on astutud: eelmisel aastal pani töörühm, kuhu oli kaasatud suur ring rattasõiduhuvilisi, paika linnaosade vahelise jalgrattaliikluse arenguskeemi.

Tartu-suuruses linnas on jalgrattaliiklusel kindlasti suur tulevik. Skeem on paigas, nüüd soovime leida vahendeid Euroopa fondide abiga.

Kui tingimused loodud, tulevad ka sõitjad. Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Soomes käivad väga paljud lapsed koolis jalgratastega ning näiteks suurem osa Uppsala kesklinnast on jalgratturite päralt.

Liikluskoormuse vähenemisele avaldab mõju ka järjest kiirenev ja mugavamaks muutuv ühistransport.

Sel aastal on meil käsil uue transpordi arengukava koostamine, mille käigus otsime võimalusi luua linnas ühistranspordi jaoks eraldi liikumiskoridore. Näiteks oleks võimalik kolmandiku tartlaste elupaiga Annelinna keskelt, mööda praegust jalakäijate ala, välja ehitada eraldi rada linnaliinibussidele ja jalgrattureile.

Oodates küll sadu miljoneid kroone tulevaste sildade või kahetasandiliste ristmike ehitamiseks, ei anna järjest suurenev autode hulk linna liikluskorraldajaile võimalust asja niisama pealt vaadata.

Tegutseme kohe praegu olemasolevate võimaluste piires. Sest nagu elu näitab – rahva kasvav jõukus toob tänavaile üha enam autosid ning ehitushinnad aina kerkivad.

Samal teemal: «Liiklusummikud röövivad tartlaste rahuliku elurütmi», TPM, 4.01.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles