Kas teile tähendab festivalil Draama viibimine midagi enamat kui teie oma kirjutatud-lavastatud kahe näidendi, «Pea vahetuse» toomine Sadamateatrisse ööl vastu neljapäeva ja «Vahepeatuse» toomine reedel, laupäeval ja pühapäeval Athena kultuurikeskusesse? Kui palju saate vaadata muid lavastusi ja osaleda muudel Draama üritustel?
Kas?
Uku Uusberg
Näitleja ja lavastaja:
Olen proovinud käia vaatamas nii palju kui võimalik. Siin saab ju näha väga väikese aja jooksul väga palju lavastusi. Muidu oleks neid keerulisem näha – tuleks sõita palju autoga, aga ma ei ole autojuht.
Teil ei ole autojuhiluba?
Ei ole jah, sellepärast mulle Draama festival hästi sobibki.
Mida näitlejad võiksid saada teatrifestivalide nendelt etendustelt, milles nad ise kaasa ei mängi, kuid mida neil on mahti vaadata?
Teatri üks toimemehhanisme on spontaansus, üllatuslikkuses kõige sündimine, aga kui sa oled näitleja või lavastaja, siis sa seda teatris enam kogeda ei saa, saad seda vaadata vaid tehnilisest küljest. Seetõttu näitlejad tihti etendusi vaatamas ei käi. Mina üritan käia.
Mida võiks Vanemuine teie arvates õppida festivalile toodud teiste teatrite parimatest draamalavastustest?
Ma arvan, et Vanemuisel ei ole otseselt midagi õppida, sest ta toimib samamoodi nagu teised teatrid: vahepeal on suuri õnnestumisi ja vahepeal on väiksemaid õnnestumisi. Teatritegijad võiksid lihtsalt käia festivali etendustel, annab ju Draama väga hea pildi lavastustest, milles on midagi rohkem kui muudes lavastustes.
Mis see rohkem õigupoolest on?
Ma arvan, et ennekõike on see niisugune asi, mis tegijatele endale väga korda läheb. Ja seda võiks iga teatritegija endale alati meelde tuletada.
Vanemuises on keeruline seis selles mõttes, et on kolm erinevat üksust ja kõike peab põhiliselt sõnateater üleval hoidma. Ehk seetõttu ei juleta Vanemuises sõnateatriga võtta suuri riske, kuigi siiski riskitakse. Küsimus on tegijates ja mitte teatris kui institutsioonis.
Mida peate oma olulisimaks tööks alanud hooajal?
Ongi Vanemuises – lastelavastus «Kuidas kuningas kuu peale kippus». Alati on mul nii, et see, mida ma parajasti teen, ongi mu kõige olulisem lavastus. Neli päeva enne Draama algust oli mul esimene prooviperiood.