Hea varju teevad nikkel ja teflon

Foto: Pm

Sügisvihmad on kohal ja vihmavarju võib julgelt igal hommikul kodust väljudes kaasa võtta –tõenäoliselt läheb seda päeva jooksul korra ikka vaja.

Ostja on tavaliselt õnnelik, kui ta tarbeeseme eest võimalikult vähe maksma peab. Kui kallimat vihmavarju kunagi proovinud ei ole, siis ei teagi tahta sellist, mis tuule käes tagurpidi ei lendaks või ka pärast paduvihma peaaegu kuivaks jääks.

20-30 krooni maksvalt vihmavarjult seda oodata ei tasugi, küll aga juhtub sellisega sageli, et keset vihmasadu läbi õmbluse vett tilkuma hakkab või sõrestiku tipus riiet kinni hoidnud niit plaksuga katkeb.

Enne ostmist võiks vihmavarju ka lahti teha ja korraks üle vaadata, mitte lihtsalt riiulilt kõige odavamat võtta.

Materjal loeb

Tallinnas vihmavarje parandava Helju Rohtla sõnul tuleb silmas pidada peamiselt kahte asja – konstruktsiooni ja kattematerjali.

Hea vihmavarju riie on kaetud tefloniga, mida kasutatakse ka näiteks töökinnaste või laudlinade veekindlaks muutmisel. Selline vari vajab pärast vihma vaid kerget raputust, et veepiisad maha langeksid, ning põgusat kuivatamist.

Vett hakkab selline materjal läbi laskma alles siis, kui varjuga tunde paduvihmas seista.

Vihmavarju pika ea saladus on tugev konstruktsioon. Kui poes vihmavarju lahti teed ja selle vars loksub ning logiseb, siis osta seda ei tasu. Automaatselt avanevate varjude puhul on siis karta ka avamis- ja sulgemissüsteemi praaki.

Konstruktsioon võiks olla aga mitte alumiiniumist, vaid niklist. Alumiinium on pehmem ja murdub kergemini, ära tunneb selle mati hõbedase pinna järgi. Nikkel läigib aga vastu nagu peegel.

Kergema vihmavarju otsijad võivad pilku heita sirmidele, mille sõrestiku mõned metallosad on asendatud tugeva plastiga.

Riputa kuivama

Kõige tugevama konstruktsiooniga on muidugi suured mitteautomaatsed vihmavarjud, mille miinuseks on aga see, seda on tüütu kaasas tassida. Kokkupakitavad varjud kuluvad tahes-tahtmata kiiremini.

Et vihmavari kaua ilus säiliks, soovitab Rohtla selle katet puhastada näiteks nõudepesuvahendiga. Arvestama peab aga sellega, et kord juba varjule kuivanud plekki on riidest väga keeruline kätte saada.

Kuivatada ei tohiks varju üldsegi mitte lahtiselt, sest kuivav materjal tõmbub kokku ja suureneb õmblustest rebenemise oht. Rohtla soovitab vihmavarju kuivatada hoopis kergelt kokkupanduna ja rippasendis.

Praeguseks ei ole enam firmasid, kes siinsamas Eestis kohalikele oludele sobivaid vihmavarje toodaksid. Vihmavarjuparandaja sõnul sobivad meie kliimasse aga kõige paremini Euroopas valmistatud varjud, Aasia riikidest pärit odavatel sirmidel ei ole siin pikka pidu.