Tudengid võtavad laenu arvuti ja toidu jaoks

Sülearvutid. Foto: Dell

Õppelaenu tagasimaksega jänni jäänuid on tänavu seitsme kuuga juba 100 võrra enam kui eelmisel aastal kokku. Levinuimad laenu võtmise põhjused on endiselt sülearvuti ost, õppemaks ja elamiskulude katmine.

«See raha kulus mul läpaka ostmiseks võetud suure intressiga laenu tagasi maksmiseks ehk siis ostsin läpaka välja ja enam võlgu pole,» selgitas õppelaenu võtnud Aleksandra Pool. Sülearvuti ostust üle jääv raha kulus ostlemiskire rahuldamisele. 

Tartu Ülikooli tudengina võttis Endre Tisler õppelaenu, et end õpingute kõrvalt ära majandada. «Aga kui leidsin töökoha, siis polnud vaja enam laenu võtta,» selgitas ta.

Majandustudeng Kaie Laaneväli võttis õppelaenu ülikooli kahel esimesel aastal, et maksta õppemaksu ning laenurahast elada. Neiul on praeguseks võlgu 55 000 krooni jagu. «Muidugi oleksin eelistanud, et ma ei oleks pidanud seda võtma, kuid samas ma ei kahetse, et ma laenu võtsin,» rääkis Endre Tisler, lisades, et tol hetkel oli õppelaenu võtmine vajalik tegu.

Aastani 2017

Need, kes tänavu ülikooli lõpudiplomi, kas bakalaureuse või magistri oma, kätte said, leidsid õige pea postkastist ka õppelaenu tagasimakse graafiku. Tartu Postimehele oma laenu võtmisest rääkinud kuuest inimesest teadis vaid üks, kui suur on intress. 

Kui tagasimaksmist praegu alustada, jätkub seda aastani 2017. Kuigi laenu põhiosa tagastamiseks on pärast lõpetamist aega kuus aastat, eelneb nendele kuuele veel lisa-aasta, mille jooksul tasub laenu võtja üksnes intressi.

Pärast seda, kui õppelaenu või laenuintressi tagasimakse tasumata jääb, pöördub pank üsna kiiresti käendajate ja riigi poole, kelle hooleks jääb siis laenu tagasimaksmine.

Võlglasi tuleb juurde

Veel kahe aasta eest jäi õppelaenu tagasimaksmisega jänni 304 inimest, kelle eest asusid tagasimakseid tegema riik ja käendajad, tänavu augusti lõpuks oli õppelaenuvõlglasi riigi hoolde tulnud juba üle 400. Pangad olid riigile esitanud laenu põhiosa nõudeid 76,7 miljoni krooni eest.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva sõnul ei ole ministeerium otseselt uuringut teinud, miks inimesed õppelaenu tagasimaksetega hätta jäävad. Põhjused, mida võlglased on esile toonud, tulenevad nii majanduslikest raskustest kui ka mõtlematusest laenu võtmisel.

«Piiratud majanduslike olude juures täidetakse eelkõige teised kohustused ja alles viimasena tasutakse õppelaen, kuna õppelaenu võlgu jäämisel eeldatakse, et midagi väga hullu ei juhtu, nt erinevalt eluasemelaenust,» selgitas Ladva.

Paljud tudengid lähevad kooli kõrvalt lisaks veel tööle, mistõttu jääb kool pooleli, ja see eeldab laenu kiiremat tagasimaksmist. Tööle tuleb aga minna tihtilugu selle pärast, et võetud õppelaen kulutatakse ebaotstarbekalt ja tekib vajadus raha teenida, lisas Ladva.

Laeva jõuseadmete inseneriks õppinud Lauri Toomiste leidis aga, et ülikooli ajal võetud 114 000 krooni suurune õppelaen oli igati õige otsus: «Hea haridus sai ju omandatud, mis toob nüüd päris hästi sisse,» ütles ta.

Lisaks ei pea Toomiste praegu laenu tagasimaksmisega pead vaevama, sest tema kui riigiteenistuja eest tasub laenu riik. 

Nende eest, kes alles nüüd riigiteenistusse asuvad või praegu kooli lõpetavad ning õppelaenu hüvitamist sooviksid, riik enam õppelaenu tagasi ei maksa. Samuti ei laiene õppelaenu osaline kustutamine neile laenuvõtjaile, kes nüüd lapsevanemaks saavad.

Õppelaen
• Laenu maksimaalne suurus on 2009/2010. õppeaastal 30 000 krooni.
• Tagatisena on nõutav kahe Eesti kodaniku käendus või Eestis asuv kinnisvara.
• Õppelaenu tuleb hakata tagasi maksma hiljemalt 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist, laenusumma koos intressidega tuleb tasuda laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates hiljemalt kahekordse nominaalse õppeaja jooksul.
• Laenu intress on 5%.
• Intressid on maksuvabad.
• Tagasimaksmine ja intressi tasumine peatub laenusaaja ajateenistuses viibimise ajal ning kuni kolmeaastase lapse ühele vanemale lapsehoolduspuhkuse ajal.
• Neile, kes lõpetavad õpingud või kellel sünnib laps pärast 2009. aasta 30. juunit või kes ei esitanud taotlust enne 1. juulit, õppelaenu osalise kustutamise võimalus enam ei laiene.