Kirjad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Werneri kohvik Tartus Ülikooli tänaval.

FOTO: Margus Ansu/ Postimees

Werner on jälle Werner


Werner on jälle Werner selles mõttes, et ta on vabastanud oma põlise nime vahepeal sinna tunginud võõrmõjust, selgemalt öeldes on uksepealselt sildilt maha tõmmanud kolesõna lounge, mille tähendust suur osa kohvikukülalisi ei teagi ja mida veel suurem osa vaevalt hääldada oskab.



Muutmisotsuse langetasid kaks mõtlevat pead, kohvikumaja omanik Agnessa Pillmann ja tegevjuht Siim Liivamägi.



Seda tegid nad uue kooliaasta tervituseks ja keeleseaduse uue redaktsiooni toetuseks. Eks asu Eesti veterankohvik tarkusehõngulises Ülikooli tänavas, olles ülikooli peahoone ülenurga­naaber.



Siim Liivamägi juhtub vilistlasena esindama Tartu Miina Härma gümnaasiumi, kuulsat Eesti humanitaarkooli. Ta teab, et Wernerile teevad tänaseni võrdselt au kohv ja vaimsus, nagu on öelnud suur humanitaarlane Lennart Meri.



Ärgas möödakäija märkab, et lounge on küll kadunud, aga jäänud on rahvusvaheline café. Tema ootab enda kõrvale eesti kohvikut, ehk koguni päris uuel välisel nimekaardil.



Helju Vals
Tagasi üles