Kilk ostis osaluse hotellis Tartu

Hotelli Tartu juht Aare Käära tõi maja ette Cadillaci ja lasi varikatust kohendada, et tuua 1960. aastate hingust. Foto: Margus Ansu

Pärnu Ammende Villa ja Tartu Antoniuse hotelli omanik Rein Kilk laiendas oma hotelliäri ja ostis poole Emajõe Ateena suu­­rimate majutajate hulka kuuluvast hotellist Tartu.

Seni kuulus hotelli ja selle juurde kuuluva büroohoone omanik, firma Kediiv võrdselt Andres Tootsmanile ja Aare Käärale, nüüd aga müüs Tootsman oma osaluse Kilgi Transcom Grupile.

Aare Käära on juba varem olnud seotud mitme Kilgi äriprojektiga ning tema juhtis ka hotelli Antonius ehitustöid.

Laiendada või müüa

Rein Kilk ise ütles, et ainult väikse hotelliga, nagu on Ülikooli tänava Antonius, ei vea välja. «Tuleb lihtsalt tegevust laiendada, maha müüa või anda kellelelegi teisele opereerida,» lausus ta. «Olen küll otsustanud, et uusi asju ette ei võta ja ei tee ega taasta midagi, aga meil oli arhitekt Aivar Roosaarega kokkulepe, et teeme 1960. aastate asja ära.»

Kilk ei välistanud, et võib tulevikus võimalusel oma tegevust hotelliäris veel laiendada. «Kui siin midagi liigub, siis eks ma vaatan,» lausus ta. «Mingi kriitiline mass on ju vaja kätte saada.»
 
Käära sõnul ostis ta koos partneriga hotelli 2002. aastal ja kuna hoone ise on ehitatud 1960. aastatel, võeti juba toona hoonet renoveerides veidi šnitti kuldsetest kuuekümnendatest.

«Nüüd otsustasime tuua seda 1960. aastate stiili rõhutatumalt juurde,» lausus Käära. «Teeme toad ümber ja kasutame osaliselt ka renoveeritud 1960. aastate mööblit. Tubade sisustus muutub täielikult.»

Käära sõnul on kaks näidistuba juba valmis. Lisaks aimab 1960. aastaid ka hotelli ümberehitatud varikatus. «Ehitame ümber ka fuajee kohvikuosa,» lisas ta. «Tahaks eristuda rohkem teistest kahe-kolmetärnihotellidest. Rõdude ette tuleb klaasfassaad ja tulevad ka uued välireklaamid ning uus logo.»

Aasta lõpuks – uue alguseks peaks olema kaks kolmandikku hotellitubadest Käära sõnul ümber ehitatud. Remont läheb maksma paar miljonit krooni.

Aare Käära sõnul ei tähenda 1960. aastate stiil mõistagi prussakatest kubiseva nõukogude hotellikultuuri naasmist, eeskujuks on siiski toona vabas maailmas viljeldud kujundusnägemused.

«Me ei tee hotelli ka päris üdini kuuekümnendate stiili majaks, sest see võiks hakata klienti pikapeale väsitama,» lausus ta.

Tärne pole vaja

Kuuekümnendatest pärinevaid mööbliesemeid osta on Käära kinnitusel lihtne, sest need ei maksa ülearu palju. Selliste esemete väärtust mõistetakse aga õige pea, kui 1960. aastad taas moodi lähevad.

«Kui me ostame 19. sajandi mööblit, siis käib jutt võibolla 20 000-kroonisest hinnast, aga ma ei ole näinud komisjonipoes ühtki 1960. aastate eset, mis maksaks üle tuhande krooni,» lausus Käära.

Seni oli hotell Tartu kahetärnihotell, nüüd aga võib ettevõte tärnidest üldse loobuda. «Hotellid tegutsevad väga edukalt ka tärnideta,» lausus Aare Käära. Ta lisas, et pärast ümberehitustöid vastab hotell Tartu põhimõtteliselt kolmetärnihotellidele seatavatele nõudmistele.

Hotellis Tartu on 57 tuba ehk siis üle saja voodikoha.