Tartu Ülikooli füüsika instituudi vanemteadur Harry Alles ei välista, et uue materjali taustal võib praegune ränil põhinev tipptehnoloogia olla juba 15 aasta pärast ajalugu. «Grafeeni on väga lihtne ja odav toota, samas on ta väga tugev ja toatemperatuuril kõige parem elektrijuht.»
Puhtast süsinikust koosnev ülitundlik kuid terasest 200 korda tugevam grafeen on olnud kogu aeg meie ümber, kuid selle avastamiseni jõudsid Andre Geim ja Konstantin Novoselov ühes Manchesteri laboris alles 2004. aastal. Alles ise sünteesis grafeeni esmakordselt Helsingis 2007. aastal. 2008. aastast katsetab ta materjali Tartu Ülikoolis.
Pliiatsitera sisu sai selgeks
Olgugi, et grafeeni teemaga seotud artiklid on jõudnud viimaste aastate jooksul alatasa maailma mainekamate teadusajakirjade esikaantele, võib seda materjali toota igaüks kasvõi omas kodus.
«Tunneme ju kõik pliiatsit, mille tera koosneb grafiidist. Grafiidis on aga grafeenikihid üksteise peal.» Nii võib pliiatsiga paberile joont tõmmates või selle teraga liimteipi puudutades jääda selle pinnale väikesemõõtmeline grafeenikiht.
«Olete saanud kogu universumi kõige õhema materjali, mis on ühe aatomi paksune. Süsinikaatomeid hoiab koos kovalentne side, mis on kõige tugevam keemiline side.»
Kui algul arvati, et avastus pole stabiilne, ei püsi sirge pinnana, vaid tõmbub kerra või rulli, osutus see hüpotees uurimise käigus vääraks. Imeväikesed nanomeetri pikkused lained hoiavad pinda stabiilsena.
Suursugune tulevik
«Üks tähelepanuväärsemaid grafeeni omadusi on tema laengukandjate väga suur liikuvus toatemperatuuril, mis on oluliselt suurem kui praegu elektroonikatööstuses laialdaselt kasutusel oleval ränil. Mõõtmised on näidanud, et grafeen talub kuus suurusjärku kõrgemaid voolutihedusi kui vask,» selgitas Alles.