/nginx/o/2009/09/02/229780t1h03f7.jpg)
Tulevikus Vooremäge Tartu linnaga ühendama hakkava kergliiklustee ehitus algas 1,7-kilomeetrisest lõigust, mis ulatub Roiu aleviku kortermajade juurest Sillaotsa põhikoolini.
Tartu–Vooremäe kergtee ehitus startis Roiul
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
3. september 2009, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks ja pool miljonit krooni maksvat teejuppi on OÜ Maveter ehitanud kolm nädalat, valmis peab see saama 20. septembriks. Lõuna teedekeskuse ehitusosakonna juhataja Oleg Lužetski sõnul on tähtaeg realistlik, kuigi teisipäeval rajati alles teealust liivapatja.
Kogu ehitusraha tuleb riigilt. Haaslava valla kohuseks jääb teealuse maa väljaost ning valgustuse rajamine. Haaslava vallavanem Jüri Raudseping tunnistas, et ligi miljon krooni maksva valgustuse tellimiseks vallal tänavu raha ei jätku.
140 000 krooni ligi hektari teealuse maa tükikaupa ostuks on vallavolikogu aga juba eelarvest eraldanud. Raudsepingu sõnul ostetakse välja enamik maast, kuid Roiu kortermajade juures, kus maaomand jaguneb mõttelise osana kümnete inimeste vahel, seatakse ilmselt servituut.
Vallavanema mälu järgi on alevikuvahelisest jalg- ja rattateest Roiul kõneldud juba kümmekond aastat.
Eeskätt on muretsetud teepeenral kõndivate koolilaste ohutuse pärast, kuid et Sillaotsa kooli juures asub Haaslava valla ainus spordihoone ja staadion, saalib seal ka palju täiskasvanuid. Koolist napp pool kilomeetrit edasi on Vooremägi oma suusaradadega.
«Seal on suhteliselt kitsas sõidutee, aga samas ahvatleb kihutama, sest majade vahelt välja saades tekib juhtidel avaruse tõttu ilmselt tunne, et nüüd peab vajutama,» arutles Raudseping.
Raudseping avaldas lootust, et unistuseks ei jää kergliiklustee pikendamine ühest otsast Vooremäe jalamile, teisest aga Ülenurmeni, kust juba praegu viib kergtee Tartusse. Vallajuhi hinnangul oleks valla seisukohalt kõige hädavajalikum ehitada järgmiseks välja umbes kahekilomeetrine Roiu–Kurepalu lõik, ühe soojaga Ülenurmeni jõuda oleks liiga ilus unistus.
Oleg Lužetski nentis, et kui tuleb Tartu–Kurepalu teelõigu taastusremont, katsub maanteeamet ilmselt leida raha ka paralleelsele kergliiklusteele.
«Tartuni ehitamise projekti pole veel olemas, aga perspektiiv kindlasti on,» lausus Lužetski.
Tänavu rajas Lõuna teedekeskus 1,3 kilomeetrit kergteed ka Rõngu valda Valgutasse ning 1,5 kilomeetrit Jõgevamaale Maarja-Magdaleenasse. Poolteist kilomeetrit kõnni- ja jalgrattateed tuli Põlvamaale Vilustest Veriorani, pool kilomeetrit Tartu külje alla Rõõmu–Viira teele. Nagu Roiu tee, on ka Valguta ja Maarja-Magdaleena tee peaeesmärk turvalisem koolitee.
«Kuhu järgmisel aastal uusi kergliiklusteid võiks tulla, ei oska ma praegu öelda. Plaanid on veel tegemata,» kõneles Lužetski.