Valvekaamera näitab pilti kas või Hiinasse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Margus Ansu

Netikaamera pole pelgalt muneva toonekure jälgimiseks mõeldud imevidin, igaüks võib seda kasutada oma kodu valvamiseks. Vaja on paari tuhandet krooni, korralikku internetiühendust ja IT-mehest sõpra.


Tootjad pakuvad tavakasutajatele spetsiaalseid IP-valvekaameraid koos tarkvaraga, nii et pole vaja teha muud kui installeerida tarkvara arvutisse ja kruvida kaamera seinale.



Kaamera töötab ruuteri kaudu ja teil ei ole vaja selle käitamiseks koduarvutit tööle jätta. See, kas ja kus te oma kaamera tegevust jälgite, on juba teie enda otsustada.


Te võite vaadata kaamerapilti läbi veebibrauseri, kui viibite näiteks Hiinas.



Kaameratel on kaasas ka tarkvara, mille installeerite näiteks oma kontoriarvutisse, et jälgida ja salvestada kodus toimuvat. Isegi kui varas otsustab majja sisse marssida, kaamera välja lülitada ja arvuti kaasa võtta, säilib salvestis tema tegevusest vähemasti kaamera mahakruvimiseni teie kontori tööarvutis või ka koju peidetud failiserveris.



IP-kaameraid müüakse nii juhtmeühendustega kui ka juhtmevabu. Osale kaameratele müüvad tootjad eraldi ka välikorpusi, mis ei karda külma ega niiskust.



Salvestab liikumist


Kodu valvamiseks sobilik IP-kaamera on liikumistundlik, mis tähendab, et see hakkab salvestama oma vaateväljas toimuvat liikumist. Selliseid kaameraid võib koju paigaldada kas või mitu tükki ja enamikul neist on ka heli salvestamise võimalus.



Osa kaameraid saab ka interneti teel liigutada ja see vähendab vajadust mitme kaamera järele. Tehnoloogiaajakirjaniku Ando Urbase kinnitusel ulatuvad kodukasutajatele sobilike IP-kaamerate hinnad vähem kui 2000 kroonist 4000–5000 kroonini, öönägemisvõimega kaamerad on kallimad.



Mis tähtsaim – te ei pea enam mitte kellelegi turvateenuse pakkumise eest ainsatki senti maksma, sest interneti püsiühenduse eest olete juba niikuinii tasunud.



Liikumise tuvastamise korral võib IP-kaamera saata koduomanikule ka e-maili, SMSi või videolõigu. Omaette probleemiks võib kujuneda aga kaamera vaateväljas olev puu, mille õõtsumine liikumisandurit pidevalt salvestama õrritab.



Õigesse kohta paigaldatud kaamera pilt on piisavalt hea, et võtta üles õue sõitnud auto number või majjamurdja nägu. Urbas soovitab kodu valvamiseks kasutada infra­puna­kaa­merat, mis ei anna vargale armu ka öösiti. Infra­punaandurit ei pea siiski tingimata olema, kui tuba või õu on korralikult valgustatud.



Netikaamerate puhul on Urbase sõnul vägagi oluline üleslaadimise kiirus. «Kellel on kodus Kõu-andmesideühendus, võiks IP-kaamera ära unustada,» selgitab ta.


Üleslaadimise kiirus peaks olema üldjuhul vähemalt 512 kilobitti sekundis. «256 kilobitti sekundis on juba väga piiripealne kiirus,» ütleb Urbas.



Valjuhääldi hirmutab


IP-kaameral on endal protsessor ja tarkvara, mille abil ta saadud andmeid töötleb. Aegajalt tekib kaameratel siiski liikumise tuvastamisega probleeme.



«Paljud protsessorid on sageli suhteliselt aeglased,» lausub Urbas. «Kui suunata kaamera autoteele, võib juhtuda, et inimene saab ilusad maastikuvaated pärast seda, kui auto on jõudnud juba mööda sõita.»



Sellisel juhul on võimalik muretseda kaamera juurde paari tuhande kroonine failiserver, kuhu saab salvestada IP-kaamera pildi, kõige olulisema omadusena võtab selline seadeldis aga üle ka kaamera juhtimise.



«Ta võtab kaamerast ainult otsepildi ja teeb kogu töötlemise oma kiire protsessoriga ise ära.» lausub Urbas. «Siis võib osta endale ka odavama IP-kaamera, millel ei pea olema sees võimast protsessorit ega tarkvara.»



Osa kaamerate külge saab panna välise mikrofoni, mõnele aga ka valjuhääldi. «Võib ju kuulata, mis kodus toimub, ja varga ehmatamiseks talle midagi hõigata,» räägib Urbas.



Urbase kinnitusel pole kahtlustki, et IP-kaameraid kasutatakse tulevikus oma kodu jälgimiseks massiliselt ja praegu levinud klassikaline videovalvesüsteem kaob ajalukku. «Eks ole ju ka niisama lahe vaadata, kas kass on räimed nahka pistnud,» lisab Urbas.

Tagasi üles