Valvesüsteemist vargale piisab

Foto: Margus Ansu

Vargad jätavad valvesüsteemiga varustatud eramaja või korteri üldjuhul lihtsalt puutumata ja isegi kui nad otsustavad sisse murda, sunnivad undavad sireenid ja saabuv turvafirma nad kiiresti lahkuma.

G4S müügi- ja klienditeenindusdivisjoni Põhja piirkonna osakonnajuhataja Taivo Kutseri sõnul ei ole varguste sagenemine toonud endaga suurt hulka uusi kliente. «Huvi on küll kasvanud, aga teisalt paneb praegusel ajal piirid ette inimeste võime turvateenust osta,» lausub ta.

Kutseri sõnul on valvesüsteemid praegugi hinnanguliselt vaid kaheksal protsendil Eesti kodudest.

Seda, kui palju need ka tegelikult vargusi ära suudavad hoida, on Kutseri kinnitusel väga keeruline hinnata. «Kui teil on valvesüsteem paigaldatud, siis on vargal mõistlikum valida mingi muu objekt,» ütleb Kutser. «Vahelejäämise oht kasvab ja kohapeal ei saa niikuinii kaua ja rahulikult tegutseda.»

Kiire minek

Isegi kui majja sisse murtakse, on tekitatud kahju Kutseri hinnangul väiksem kui valveta elamus või korteris. «Vargal ei ole aega kaua tegutseda, ta kas lahkub kohe või haarab kaasa paar esimesena kätte juhtuvat eset,» räägib ta. Ehkki enamasti teevad vargad sääred, on G4S siiski Kutseri väitel vargaid ka kinni nabinud.

Valvesüsteemide tööpõhimõte on Kutseri kinnitusel hoolimata väikestest erinevustest väga sarnane. Selle juurde kuuluvad liikumisandurid, suitsuandurid, uksemagnetid ja sageli ka klaasi purunemise andurid. Andurite tööd juhib samas majas asuv valvekeskus, mis on süsteemi aju.

Koduvalve juurde kuuluvad ka sireenid. «Edasi on küsimus selles, mida selle signaaliga peale hakatakse,» selgitab Kutser. «Üks võimalus on programmeerida see seade helistama või saatma häire korral teadet kodu omanikule. Teine võimalus on ühendada seade turvafirmaga, mis siis võtab vastavalt lepingule vajadusel ette teatud tegevusi.»

Turvafirmaga ühenduse viise on seejuures kolm – raadiosaatja, tavatelefoniliin või GSM-võrk. Mõnikord ei saa turvafirma pakkuda kliendile raadiosidet, mõnes kohas puudub aga tavatelefoniühendus ja tuleb otsustada GSM-lahenduse kasuks.

Kutseri sõnul sõltub see, kuidas turvafirma häirele reageerib, teatud määral ka kliendiga sõlmitud lepingust. «Turvafirma reageerib signaalile kohe ja kas saadab auto välja või siis helistab enne kliendile, kes otsustab, kas ta vajab ekipaaži kohale või mitte,» rääkis ta. «Tegu võib olla ju valehäirega ja lõviosa meile tulevatest signaalidest ongi valehäired.»

Palju valehäireid

Häireid võivad tekitada nii koduloomad kui närilised, aga ka näiteks köögis asuva suitsuanduri käivitanud kõrbev supipott. Väga palju häireid tekitatakse lihtsalt hooletusest valve all ruumi marssimisega. «Ka niinimetatud loomaandur ei anna sajaprotsendilist kindlust, et loom ei tekita häiret,» ütleb Kutser. «Tegu ei ole millegi muu kui kõige tavalisema anduriga, mille tundlikkus on lihtsalt nõrgem.»

Kutseri sõnul paigaldatakse kodudele praegu nii juhtmevabu kui ka juhtmetega valvesüsteeme. «Juhtmeta seadmed on iseenesest kallimad, aga meie hinnapakettide puhul pole sellel vahet,» räägib ta. «Elumajas oleva valvekeskuse külge saab ühendada nii juhtmega kui ka juhtmevabu andureid ja kõrvalhoonete tarbeks pole vaja eraldi valvekeskust.»

Kutser püüab kummutada levinud arvamust, nagu ei oleks valvesüsteemi mõistlik turvafirmaga ühendada juhul, kui maamaja asub suurtest keskustest mitmekümne kilomeetri kaugusel. «Ega meil ei ole patrullautod ainult Tartus, need on ka teistes piirkondades,» ütleb ta. «Olen nõus, et maal on vahemaad pikemad ja ka reageerimisaeg võib olla pikem kui linnas.»

Kui keegi maamajja sisse tungib, võib ta küll lõhkuda Kutseri sõnul ukse ja haarata kaasa mõned esimesena kättejuhtuvad esemed. «Teisalt ei jää varas majja elama ega vii mööblit minema, sest selle ajaga oleme me ammu kohal,» lausub Kutser.

Kutseri väitel jõuab G4S poole tunniga igale poole Eestis, kui väikesaared välja arvata. «Pool tundi on väga pikk aeg,» lisab ta. «Enamikku kohtadesse jõuame me ikka viie minutiga.»