Jätke võtmed väljapoole, kui te lahkute

Vallo Koppel Foto: Margus Ansu

Jutt võtmete väljapoole jätmisest varga tarbeks on muidugi liialdus, küll aga ei maksaks suvemajast lahkudes lukustada vähemasti kõiki siseuksi, sest vargad võivad teha nende lõhkumisega tarbetut kahju.

Seoses varguste hulga kasvuga on politsei viimasel ajal rääkinud palju sellest, et inimesed võiksid ise oma vara kaitsmisele tõsisemat tähelepanu pöörata. Lõuna prefektuuri kriminaalosakonna juhataja Vallo Koppel, millised on siis need võimalused, kui jätta mängust välja tavapärane jutt selle kohta, et uksed tuleb panna lukku ja võti ei käi mati alla?

Tuleb pöörduda vastava ala spetsialistide poole, sest mingeid universaalseid soovitusi on raske anda. On suur vahe, kas tegu on suvila, korteri või taluga. Tähtis on ka see, kui kaugel elavad naabrid ja nii edasi.

Naabrivalvest võib ju rääkida, aga mõnikord on maamaja sellises kohas, kus kilomeetrite raadiuses pole kedagi. Võimalusel on naabrivalve siiski kindlasti hea variant oma vara kaitsmiseks.

Iseasi, kas see aitab varguse otseselt ära hoida, sest ei saa ju nõuda naabritelt, et nad läheksid ja peaksid vargad kinni. Küll aga saavad nad vähemalt õigeaegselt teatada kahtlasest liikumisest.

Nii näiteks on naabrid leppinud siin-seal maal kokku, et võõraste masinate numbrid pannakse igaks juhuks kirja. Aga Eestis ei kiputa omavahel suhtlema ja sestap võib juhtuda, et inimene ei tunnegi oma naabreid. Kui ei ole kontakti, siis on raske ka naabri vara kaitsta.

Mulle tundub, et maal on naabrusvalvet lihtsamgi läbi viia kui linnas. Tavaliselt ju külainimesed tunnevad üksteist, sellal kui Annelinna korterielanik ei pruugi naabri nimegi teada.

Ma arvan küll, et inimesed võiksid tunda vähemalt vasakul-paremal ja ülal-all elavaid naabreid. Nende telefoninumber võiks kas või uputuste tarbeks käepärast olla.

Eluline näide: naaberkorteris elav proua nägi läbi lukuaugu, et vastaskorteri ukse kallal käib kahtlane askeldamine. Ta tegi õigeaegse kõne politseile ja asju välja tassivad kurjategijad peeti kohapeal kinni.

Kas ja millistest ustest-akendest on üldse eraldatud talukohtade puhul varguse vältimisel kasu? Ei ole ju mõtet paigaldada jurakat raudust, kui samal ajal saab akna lõhkumise abil majja lihtsalt sisse. Lukud on ju loomadele, mitte inimes­tele.

Selle kohta on tõepoolest ka üks näitlik juhtum. Inimesed ei käinud talvel oma maamajas ja ehkki nad majja talveks midagi ei jätnud, keerasid nad lukku kõik hoone välis- ja siseuksed.

Sissetungijad lõid kõik uksed pilbasteks ja ehkki ära polnud midagi viia, kujunes varaline kahju lõppkokkuvõttes päris suureks.

Ainult ustest-akendest ei piisa kohe kindlasti oma vara kaitsmiseks. Aken lüüakse puruks, kui seda pole võimalik eemaldada nii, et keerad naelad eest ja tõstad akna ära.

Mida siis teha – viia suvemaja talveks tühjaks ja jätta uksed-aknad nii lihtsalt avatavaks, et need saab eest ära tõsta?

Üldine soovitus on selline, et väärtuslikke asju pole mõtet talveks suvilasse jätta, iseasi, kuidas maja kindlustada. Võib ju soovitada akendele luuke, et oleks raskem sisse pääseda. Samas ei pruugi see sissemurdmist ära hoida. Kui kurjategijal on piisavalt aega ja  koht on vaikne, ei pea kurjategijat ka luuk.

Pigem võiks luuki kombineerida mõne elektroonilise valveseadmega ja seni, kuni kurjategija luugi kallal pusib, võib turvafirma ka üksikusse maakohta kohale jõuda.

Kas suvekodudele on mõistlik paigaldada elektroonilise valve seadmeid? Inimene on harjunud, et see on tema suvekodu, mis ei tekita pärast sügisest lahkumist mingeid lisakulusid. Kas on mõistlik maksta sadu kroone kuus selle eest, et keegi linnas valvab tühja maja?

Eks see sõltub sellest, kui palju on inimene nõus oma hingerahu nimel kulutama. Tuleb panna kaalukausile pidev närveerimine suvemajas toimuva pärast ja teisalt kuni 500-kroonine kulu selle eest, et majaga on kõik korras.

Kui lähedal on mõni vähegi mõistlik püsielanik, siis on kõige lollikindlam ikkagi naabri olemasolu.

Absoluutselt. Ja muidugi on eriti hea selline naaber, kellel on koerad.  Samas meenus ühele kolleegile juhtum, kus ühes eramajas oli küll tubli valvekoer, aga krundile pääsemist tõkestav värav polnud päeval lukus.

Kurjategijad söötsid koera ja kui loom oli maitse suhu saanud, tehti värav lahti ja visati kilo vorsti väljapoole aeda. Koer jooksis aiast välja vorsti sööma, kurikael pani aia seestpoolt kinni ja polnud mingit probleemi.

Üldiselt on koertel siiski väga hea preventiivne mõju.

Koera on siiski lihtne tasalülitada. Lased kas või pipragaasi koonu vahele ja asi
tahe.

Jah, aga kui on valida, kas rünnata koeraga või koerata maja, valitakse ilmselt siiski koerata variant.

Kui vargad oleks valmis tulemuse nimel hirmsasti vaeva nägema, ei tegeleks nad ilmselt kuritegevusega, vaid otsiks endale mõne legaalse ameti.

Inimestel on võimalik osta oma vara kaitseks igasuguseid libavalveseadmeid, olgu need siis libahoiatussildid akendel, libakaamerad ja muu säärane. Kas sellised libahoiatused vähendavad riske või muudavad vargad aja jooksul pigem immuunseks?

Ma arvan, et ei ole mõtet jääda nende libalahenduste peale väga lootma. Üks minu kolleeg transportis kurjategijat ühest linna otsast teise ja nad möödusid libakaameraga varustatud kohast. Kurjategija mainis täitsa omal intsiatiivil, et ta teab küll, et siin on selline asi väljas, aga see ei tööta.

See näitab, et kuritegelikud ringkonnad suudavad eristada libakaamerat päris kaamerast.

Mis puutub turvafirma kleepsudesse akendel, siis rikutakse neid ilma lepinguta kleepides head tava ja kasutatakse kaudselt turvafirma teenust ilma selle eest tasumata.

Kui suur osa korteri- ja taluvarastest on tegelikult nutikad tegelased, kes jagavad midagi elektroonikast, suudavad tuvastada elektroonilisi valveseadmeid, petta kaameraid ning seadmeid välja lülitada? Võiks vist arvata, et sellisele seltskonnale pakuvad pinget kallimad asjad kui eramuis leiduv?

Jään vastuse võlgu. Me pole ju teinud sellist statistikat, kes ja kui nutikas on. Eks ta tõsi ole, et on nutikamaid ja vähem nutikaid tegelasi ja viimased on ilmselt ülekaalus.

Küllalt palju on ikka selliseid juhtumeid, kus ilma mingi tehnilise toeta kulgetakse linnas, katsutakse uksi ja vaadatakse, kas kuskil on midagi ripakil. Samas meenub, et ühel juhul oli signalisatsioonisüsteemi pult paigaldatud nii, et vargad fikseerisid kaugemalt binokliga turvakoodi ja võtsid valve maha.

Osa majade valveseadmetele on paigaldatud niinimetatud telefonirobot, mis ei anna signaali mitte turvafirmale, vaid kinnisvara omanikule. Kui eemalviibiv omanik palub seejärel politseil minna kohale ja kontrollida häire sisu, siis kas politsei peab väljakutsele reageerima? Tegu on ju mitte inimese, vaid valvesüsteemiga, millel esineb valehäireid.

Politsei on kohustatud reageerima, kui teatatakse kuriteost, aga inimene peab olema ise veendunud, et kuritegu on toime pandud. Ei tahaks, et politsei muutub turvafirmaks, mis käib objektilt objektile kontrollimas, kas aknad on kinni.

Ühest vastust ei saa sellele küsimusele anda. On selliseid valveseadmeid, mille häire korral saab omanik sisse lülitada mikrofoni, et kuulda, mis hääled kostavad. Kui omanik on kindlaks teinud, et sees on hääled, või on kuulda näiteks asjade tõstmist, siis on väga suure tõenäosusega tegu kuriteoga ja politsei peab sõitma välja nii kiiresti kui võimalik.

Aga kui sajaprotsendilist kindlust pole, siis sõltub paljugi näiteks sellest, kui lähedal on patrull parasjagu sellele kohale ja kas patrullil on pakilisemat tegevust või mitte.

Turvafirmale on häire objektilt esmatähtis, aga politsei peab tegelema kõigi kuritegudega ja ei saa kuidagi väita, et varavastane kuritegu on olulisem kui rööv või peksmine.

Eesti mees on lõputult nutikas. Üks mees kaitses oma kinnisvara sissesõiduteele paigaldatud äkkega, kuni ta äkke olemasolu unustas ja sellel omaenda auto rehvid purustas. Kas konstaablite varasalves leidub ka selliseid näiteid?

Aastaid tagasi paigaldas üks mees oma majapidamisse jahipüssi, mis tegi sissetungimisel ise pauku ja sissetungija hukkus. Tuletaks meelde, et kuriteo ärahoidmine ei tohi põhjustada suuremat kahju, kui kuritegu ise oleks põhjustanud.

Aga kui õnnestub oma majast varas kätte saada, kas talle natuke peksa tohib anda?

Omakohus on välistatud ja lubamatu.

Nii et ta võib pärast veel kohtusse anda?

Kui te kasutate tema kinnipidamiseks rohkem jõudu kui vaja, siis kindlasti võib. Aga kinni võib varga pidada.