Vanemuise juht Paavo Nõgene (29) räägib intervjuus teatri alanud hooajast ning märgib, et rahvast ligi meelitavad kerged komöödiad ei pääse Vanemuise repertuaaris laiutama ka masu ajal.
Masu sunnib tegema uusi lavastusi rohkem
Vanemuine on kolme žanri teater, mille lavastused tuleb kokku sobitada, sest draamanäitlejaid on tantsuetendustes, tantsijaid on muusika- ja draamaetendustes. Seepärast me teeme plaane hästi pikaks ajaks ette. Mul on aga hea meel öelda, et masu meie uuslavastusi ei sega selles mõttes, et kõik, mis on varem planeeritud, ka toimub.
Masu tulemusel on meie repertuaari uuslavastusi hoopiski lisandunud. Algselt oli neid kavas 13, nüüd on 16.
Kui töötute hulk riigis kasvab, siis teatris käia saavate inimeste hulk väheneb.
Kõikidel, kes on harjunud teatris käima, ei ole enam võimalik seda nii tihti teha kui varem. Seetõttu peab olema valik suurem, et nüüdsed teatriskäijad leiaksid endale rohkem ja mitmekesisemat repertuaari ja tuleksid Vanemuisesse tihedamini.
Vanemuise teatril on head sponsorid, kes meid ka majanduslikult rasketel aegadel toetavad. Ja meil on nutikad alajuhid, kes teevad head tööd, et teater saaks kõike odavamalt, aga endiselt väga hea kvaliteediga lavale tuua.
Kas masu aegu ei ole karta kommertsi võitu kunsti üle? Kas lavaline eksperimenteerimine on nüüd välistatud?
Kindlasti ei ole! Näiteks «Kuningas Richard Kolmas» ei ole selline lavastus, mida saab kergete kilda lahterdada. Ja alanud hooajal töötab kõikides meie žanrites välislavastajaid, mis arendab meie lavajõude väga palju.
Me ei ole lasknud seda juhtuda, et masu ajal teeme enamasti kergeid komöödiaid, mida rahvas tuleks kergemini vaatama. Oleme tahtnud ikka hoida sellist repertuaari, mis oleks Vanemuise teatri vääriline.
Jah, vastab tõele. Teater tegi juba üle-eelmisel aastal Eesti Teatriliidule palvekirja, et kui eesti rahvuslik teater saab 140-aastaseks, siis võiks teatriauhindade üleandmine olla Tartus. Ja 27. märtsil 2010 see Vanemuise suures majas aset leiabki.
Ma usun ja loodan, et meie repertuaaris on piisavalt huvitavaid lavastusi ja häid näitlejatöid või muude teatrivaldkondade töid, mis kandideeriksid auhindadele. Mis sealt välja valitakse, see on ikkagi iga konkreetse žürii pädevuses.
Hooaja esimene esietendus «Lotte ja Bruno muusikatund» on laupäeval. Miks oli seda tarvis mängukavva võtta?
Laste sõbrad Lotte ja Bruno tutvustavad, mis on sümfooniaorkester, miks on vaja teatril orkestrit ja milleks on muusikute ees mees, kes vehib kätega. «Lotte ja Bruno muusikatund» on üks osa hariduslikust noortetööst – et teatrikülastajatel oleks järelkasvu ja et eesti teater elaks veel kaua.
Ma olen endas pettunud, et ma pole seda teed Tartu Ülikooli avatud ülikooli sotsiaalteaduskonnas veel lõpuni käinud. Teater on võtnud kavandatust kordades rohkem aega. Aga ma olen veel noor inimene, küll ma jõuan. Ka alanud õppeaastal loodan kõrgharidusele lähemale liikuda.
• Sõnalavastused: tragöödia «Kuningas Richard Kolmas» (lavastaja Barrie Rutter Suurbritanniast), müsteerium «Linn» (Robert Annus), koolitusprogramm «Don Juan» (Rein Pakk, Ain Mäeots), näidend Lutsu teemadel «Huntluts» (Ingo Nor-met), tragikomöödia «Paanika» (Taago Tubin), komöödia «Külaline» (Jüri Lumiste), psühholoogiline draama «Maetud laps» (USAs töötanud bulgaaria päritolu tallinlane Mladen Kiselov), lastelavastused «Kuidas kuningas kuu peale kippus» (Uku Uusberg) ja «Ninasarvik Otto» (Ott Sepp).
• Muusikalavastused: lastelavastus «Lotte ja Bruno muusikatund» (Ain Mäeots), ooper «Figaro pulm» (Indra Roga Lätist ja Mihkel Kütson), muusikal «Ämbliknaise suudlus» (Roman Hovenbitzer Saksamaalt ja Tarmo Leinatamm), muusikal «Evita» (Georg Malvius Rootsist ja Tarmo Leinatamm, esietendus Nokia kontserdimajas Tallinnas novembris, jaanuarist Vanemuise suures majas), lastelavastus «Nukitsamees» (Eva Klemets, Lauri Sirp).
• Tantsulavastused: «Vanamees ja meri» (Janek Savolainen), «Petruška pärastlõuna» (Pontus Lidberg Rootsist).
Allikas: Vanemuine