Päevatoimetaja:
Kelly Olesk
+372 739 0375

Matti Maimets: viirus ei lenda meetrist kaugemale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
H1N1 viirus
H1N1 viirus Foto: Repro

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets ütleb, et uuest, pandeemilisest gripiviirusest rääkimisel tuleb säilitada rahu ja selge mõistus.


Uut gripihooaega nakkushaiguste tipparst tavalisest rohkem ei karda, kuid nõustub,  et see võib varasemate aastatega võrreldes tulla mõneti erinev.

Dr Matti Maimets, mismoodi erinev?


Tavaliselt jõuab hooajaline gripp Eestisse jaanuari algul. On põhjust arvata, et tänavu jõuab samal ajal meile ka pandeemiline gripp.

Te ei taha öelda seagripp?!


Ei taha. See on pandeemiline gripp ehk gripp, mis ulatub üle kontinentide. Olen nõus, me võime seda nimetada uueks gripiks. Seagripist rääkimine võib aga viia selleni, et hakatakse sigu tapma või keeldutakse sealiha söömast.

Eesti puhul on prognoositud, et haigestub pool miljonit.


Tuleviku ennustamine on üldse totter tegevus. Me tegelikult ei tea, mis juhtub. Teada on, et uus gripp ei ole ohtlikum kui tavalised hooajalised gripid. See ei põhjusta rohkem ega raskemaid tüsistusi. Aga kuna meil ei ole pandeemilise gripi vastu immuunsust, võib haigestunute arv olla suur. Ja kui haigestunute arv on tavalisest suurem, võib ka tüsistusjuhte olla arvuliselt palju.

Selle uue gripi tüsistuste protsent öeldakse olevat aga mitte suurem kui 0,5.

Maailmas räägitakse 240 000 juhust. Kaks ja pool kuud tagasi räägiti 20 000 juhust. See on enam kui kümnekordne kasv.

Kõikidesse numbritesse tuleb suhtuda ettevaatlikult.

Juhuslikult leitakse uus tüvi, saadakse 20 000 juhtu. Siis lepitakse kokku, et hakatakse rohkem testima. Ja leitakse varsti 200 000 juhtu. See veel ei tähenda, et aset leiab midagi väga ebatavalist.

Suvel oli Tartumaal üks uue gripi juhtum, mille puhul selgus, et tegemist oli Tallinna inimesega. Mida te viirusega kohtudes ette võtate?


Pandeemiline gripp on nagu tavaline gripp, ainult haigestunute arv on suurem. See tähendab, et kui inimesel on hospitaliseerimise näidustused ja ta on väga haige, siis me võtame ta haiglasse. Kui tal neid näidustusi ei ole, siis läheb ta koju ja põeb kodus ning temaga tegeleb perearst.

Kui inimene on haiglas, siis me kasutame teatud isolatsiooni abinõusid. See ei tähenda küll kellelegi lukus ust. Me kasutame enesekaitsevahendeid, maske, kindaid, me peseme käsi. Niisiis, me tekitame barjääri viiruse  ning arstide ja teiste patsientide vahel.

Mingeid salaeeskirju te täitma ei pea?


Ei pea, aga teate, see on nüüd kindlasti üks niisugune koht, kus kõik Eesti elanikud peaksid heas mõttes kokku mängima. Me teame, kust see haigus tuleb – nakkusallikas on teine, haige inimene. Me teame, kuidas see tekitaja levib – piisknakkuse ja kontakti teel. Ja teame, kui kaua on haige inimene nakkusohtlik – seitse päeva!

See kõik tähendab, et haiged inimesed ärgu mingu tööle, kooli, lasteaeda. Perearsti ja pereõega saab ka telefoni teel rääkida.

Viirus ei lenda üle meetri. Eestlastel on üldse väga vähe niisuguseid inimesi, kellele ta tahab olla lähemal kui üks meeter. See sotsiaalse distantsi hoidmine ei tohiks väga keeruline olla.
Ja kui saabub kõrgenenud haigestumiste aeg, siis ärge kippuge nii kangesti klubisse, diskoteeki või sõpradele külla! Peske käsi! Uus gripp on kätehügieeni probleem nagu kõik gripid! Hoidke kaugemale köhivatest inimestest! Kõige hullem on peo sisse köhimine. On olemas salvrätikud, varrukad...

Ja ei mingeid terekäsi enam?


Aga selle asjaga ei saa ka liiale minna. Kätlemise taust on ju see, et näitad: sul puudub relv. Ja elus on tõepoolest olukordi, kus risk suhteid rikkuda on suurem kui risk grippi haigestuda. Mõnikord tuleb näidata, et sul kindlasti relva ei ole.

Ja kui me pärast käsi peseme, on kõik korras.


Mind vahel süüdistatakse selles, et ma teen tõsiste asjadega nalja, aga ütleme niiviisi, et kui kõrgenenud haigestumise ajal kehtestada näiteks nädalaks ajaks komandanditund ehk täielik liikumiskeeld, siis saaksime uuest gripist kiiresti jagu. Selle aja peale oleksid kõik haigestunud inimesed mittenakkavad ja probleem tõenäoliselt kaoks.

Tegelikult tuleb ka tööandjate südametunnistusele koputada, et nad mõistaksid – nendegi ülesanne on rahvast kaitsta ja haigestunud inimesele öelda, et ta püsiks kodus.

On räägitud uue gripivaktsiini suurest defitsiidist. Pealegi, mis see maksab ja millal see tuleb?

Pandeemilise gripi vaktsiini puhul ei osata jah veel öelda, millal see meieni jõuab. Ja kui vaktsiini kogused on piiratud, on prioriteedid paratamatud. Alustada tuleb tervishoiusüsteemi ja riigi elus hoidmisest.

Hinna kohta jään vastuse võlgu, aga ma ei usu, et see võiks olla palju kallim kui tavaline vaktsiin. See erinevus on küll, et uus gripivaktsiin koosneb kahest doosist. Aga ka hooajalise gripi vastu on igati mõistlik end vaktsineerida.

Kui uus gripp pole hullem kui hooajalised gripid, siis milleks üldse see suur kära?


See tuleneb rahvusvahelistest kokkulepetest ja seadustest. Maailma terviseorganisatsioon hindab ühe või teise nakkuse levikut oma kriteeriumide järgi. Kui nakatumine on jõudnud teatavale kaugusele, hakatakse rääkima pandeemiast. Praegu on välja kuulutatud pandeemia kuues staadium. See on kõige kõrgem staadium ja sealt edasi minna enam kuhugi ei ole. See tähendab, et toimub püsiv inimeselt inimesele ülekanne.

Pandeemia tähendab, et nakkus haarab terveid kontinente. Ja et inimesed peavad seda olukorda teadma ja sellega arvestama. Aga see ei tähenda, et me kõik surema hakkame.

Kas pärast 1918–1919. aasta kurikuulsa hispaania gripi lainet on niisuguseid pandeemilise gripi puhanguid veel olnud?

Eelmise sajandi pandeemiad olid veel 1957. ja 1968. aastal.

Miks on nii, et ühed viirused püsivad hooajalised, aga teised muutuvad erakordselt tugevaks ja ulatuvad üle mandrite?

Gripiviirused muutuvad geneetiliselt, see toimub pidevalt. Kui nüüd  inimeste immuunsus hooajalise viiruse vastu on juba piisavalt suur, ei saa see viirus enam levida. Ja siis astubki lavale uus viirus täiesti uute omadustega.

Kui nüüd tõesti haigestumiste hulk sel talvel hüppeliselt kasvab, kas kliinikumil on plaan olemas, mida teha?


Jah. Juhul kui on vaja kiiresti haiglasse panna tavalisest enam inimesi, on kliinikumil ümberkorraldusteks plaan olemas. Kui on hästi palju inimesi, siis võtame appi koolide võimlad. See ei tule meile ootamatult, selle peale on mõeldud.

Ma usun, et tipparstina olete isegi põnevil ja adrenaliin muudkui tõuseb. Et ootate, mis juhtub ja kuidas hakkama saate?


Kas nüüd adrenaliin tõuseb, aga jah, ma olen oma eriala patrioot. Mu meelest on nakkushaigused kõige erutavam ja põnevam eriala meditsiinis üldse. Ja tegelikult on mul hea meel, et kõik saavad praegu aru, kui tähtis eriala see on.

Ohtlikud naabrid
• 31. augusti ECDC (haiguste ennetamise ja kontrolli Euroopa keskus) raporti järgi on meile lähemates maades registreeritud uue gripi juhte järgmiselt: Soomes 211, Lätis 27,
Leedus 48, Rootsis 756, Suurbritannias 13 095 ja Saksamaal 15 878 juhtu.
• Üldse on Euroopa Liidu ja EFTA riikides olnud 46 016 haigusjuhtu ja surmajuhtumeid 104.
• Eestis on seni registreeritud 61 juhtu, Tartumaal 1.
• Uue gripi tunnused on kõrge palavik, köha, peavalu ja liigesevalu.

Märksõnad

Tagasi üles