Viimase Miss Valentine’i ajal ei näinud publik olümpiavõitja Jevgenia Kanajeva hüpitsaharjutust. Nüüd ei tohiks võimlemistippudel Tartus enam pirtsutamiseks põhjust olla.
Janika sai endale Pekingi põranda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kergelt vigastatud jalg ei lubanud siis Kanajeval tavalisel saalipõrandal suuri hüppeid sooritada. Tavaliselt on iluvõimlemises sportlaste tervise säästmise huvides kasutusel vaibaalune pehmendusalus, mida Eestis veebruaris veel ei olnud. Nüüd on.
«Maha me panime selle põranda umbes viiekümnekesi tunni ajaga,» selgitas VK Janika juht Janika Mölder.
Tipptasemel võimlemispõrand koosneb kolmest kihist: alumise kihi moodustavad 121 vahtmaterjalist jalgadel plaati, mille peale kinnitatakse takjapaeltega sada suuremat plaati, mis omakorda kaetakse vaibaga.
Tipptasemel tingimused
«Esiteks on ta laste tervisele mõeldes vajalik, nad ei põruta oma jalgu,» selgitas Mölder. «Teiseks – kui me tahame korraldada siin tipptasemel rahvusvahelist võistlust, peavad meil olema tipptasemel tingimused,» lisas ta. «Ja kolmas väga tähtis põhjus – meie oma võistlejad rahvusvahelistel võistlustel. Seni polnud neil võimalust harjutada sellisel põrandal, neil ei olnud sellisel põrandal tasakaalu, hüppetunnetus on siin hoopis teine.»
Uut põrandat käis A. Le Coqi spordimajas proovimas ka Eesti iluvõimlemiskoondis ja nende hinnang oli väga positiivne. «Tartu on Eestis ainuke koht, kus selline põrand saab pikemalt maas olla,» ütles Mölder. «Seda pole võimalik iga päev üles tõsta.»
Uus võimlemispõrand saadi Eesti Olümpiakomitee ja Tartu linna toel. «See on tegelikult ajalooline põrand,» sõnas Mölder. Sama põrand oli maas Pekingi olümpiamängudel ning sellel on võistelnud kõik parimad võimlejad. «Meie tüdrukud olidki vaimustuses, et oi, see on nii tähtis põrand,» kirjeldas Mölder.
Põrand toodi Tartusse Saksamaalt. Tänu sellele, et põrand on kord juba kasutuses olnud, sai Janika klubi selle mõnevõrra odavamalt kätte. Sellegipoolest oli hind krõbe – 200 000 krooni.
«Ega üksi klubi ei oleks saanud seda lubada, aga kuna olümpiakomitee kuulutas välja projekti- või stipendiumikonkursi spordiinventari soetamiseks, siis osalesime seal ja edukalt,» lausus Janika Mölder.
Spordisõbralik Tartu
«Tartu linn on hästi spordisõbralik,» kiitis Mölder teist toetajat. «Parim linn, kus sporti teha. Kui ma ise tegin tippsporti, siis käisin üsna tihti linnapea kabinetis ja rääkisin, et võimlejatel on oma saali vaja. Läks mööda 18 aastat ja saime saali. See põrand on minu peas 10 aastat tiirelnud, nüüd on ta olemas. Mis on järgmine vajalik asi, ma veel ei julge öelda.»
Esmaspäeval avas VK Janika koos uue põranda esitlemisega oma 19. hooaja.
Uus võimlemispõrand
• 14 x 14 m suurune Saksamaal toodetud amortisaatoritele toetuv põrand.
• Sama põrand oli kasutusel Pekingi olümpiamängudel.
• Maksis 200 000 krooni.
• Vajalik võimlejate traumade vähendamiseks ja rahvusvahelistele nõuetele vastavate tingimuste tagamiseks.