/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2009/08/30/227942t1h21f5.jpg)
Lahkvoolse kanalisatsiooni ehitus, mis aitab Tartu Veevärgil säästa keskkonda ning tulevikuväljavaates miljoneid kroone aastas, on jõudnud ettevõtte juhi Toomas Kapi sõnul umbes poole peale.
Veevärk viib reovee ja vihmavee lahku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal suutis Tartu Veevärk ehitada umbes 13 kilomeetrit sajuveetorustikku, selle aasta lõpuks peaks lisanduma 5,5 kilomeetrit.
2006. aastal linnavolikogus vastu võetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenduse kava järgi on tarvis rajada aastaks 2020 kogu Tartu katmiseks umbes 125 kilomeetrit sajuveetorustikke, mis maksab tänastes hindades 655 miljonit krooni.
Vähem kulu
Äsja lõppes torupanek Sõbra tänavas ning Turu tänavas, lõppemas on töö Sepa tänavas. Turu tänavas käib jätkutööna kergliiklustee ehitus, järgmisena võtab Tartu Veevärk ette Ujula tänava sajuveetorustiku.
Arenduskava järgi saab Tartu Veevärk igal aastal otse linnaeelarvest torustike ehituseks vähemalt kümme miljonit krooni. Tegelikult eraldas linn mullu 13,1 miljonit krooni, tarbijate makstavatest teenus- ja liitumistasudest lisas ettevõte peaaegu 17 miljonit krooni. Tänavu on vastav suhe majanduslanguse tõttu umbes 5 ja 10 miljonit krooni.
Kodudest väljuva reovee ning sajuvee eraldamine on Toomas Kapi selgitusel mõistlik mitmel põhjusel. Esiteks pole tänavailt ning parklatest kogunev vihma- ja sulavesi nii saastunud, et seda ei võiks juhtida otse Emajõkke. Selle puhastisse juhtimisel ja reoveega segamisel tuleb aga maksta alates selle aasta 1. aprillist saastetasu.
Kapp märkis, et näiteks läinud aastal, mis oli küll keskmisest vihmarohkem, moodustas sajuvesi umbes 60 protsenti ning reovesi ainult 40 protsenti puhastisse jõudnud veest. Vähegi suuremate vihmahoogude korral ei tähenda kahe vee segamine ainuüksi kopsakamat saastetasu, vaid ka puhastusprotsessi rikkumist.
Saastetasu üha kerkib
Eelmisel aastal maksis Tartu Veevärk riigile saastetasu 1,38 miljonit krooni, selle aasta plaanitav summa on 3,51 miljonit krooni ning 2010. aasta prognoos 4,21 miljonit. Summa mitmekordistumine ei tulene Tartu reovee suuremast saasteainete sisaldusest, vaid saastetasumäärade regulaarsest tõusust.
«Võime rehkendada, et kui saastetasud jätkaks samas tempos tõusmist ja me lahkvoolsesse kanalisatsiooni ei investeeriks, maksaksime 2020. aastal 70 miljonit krooni saastetasu rohkem,» kujutles Kapp.
Kapp lisas, et lahkvoolse torustiku ehituse soikujätmine pidurdaks Tartu arengut, sest nii parklate ehitus kui kruusatänavate asfaltimine oleks küsitav.
«Kui kinnistu on valdavalt roheline, ei vaja see sademevee ärajuhtimist, kõvakatte puhul on see aga vajalik,» põhjendas Kapp. «Olemasolev torustik ei suudaks ilmselt suurenevat ja ajas kõikuvat veekogust vastu võtta.»
Sajuveetorude kulud
• Arenduskava järgi saab Tartu Veevärk igal aastal otse linnaeelarvest torustike ehituseks vähemalt kümme miljonit krooni.
• Tegelikult eraldas linn 2008. aastal 13,1 miljonit krooni. Teenus- ja liitumistasudest lisas Tartu Veevärk peaaegu 17 miljonit krooni. 2009. aastal kujuneb vastavaks suhteks majanduslanguse tõttu umbes 5 ja 10 miljonit krooni.
Allikas: Tartu Veevärk