Ja viiendaks, kas polnud imeliselt närvekõditav tunne, kui Gerd Kanter ja Ksenija Balta üritasid Berliinis maailma paremikuga võimeid võrreldes medalit püüda? Vaevalt valmistab miski kellelegi lugejaist rohkem heameelt kui Eesti sportlase jõudmine pjedestaalile. Ja miski suuremat pettumust kui tema loodetust tagasihoidlikum tulemus.
Aga vaatame veel kord, kui ohutu on olla valjuhäälselt kellegi poolt. Ilmselt leidub neid, kes peavad mind esimesel juhul imperialistiks ja teisel juhul kultuuriliseks šovinistiks, kolmandal juhul islamofoobiks ja neljandal juhul mõistagi rassistiks. Aga vaevalt leidub kedagi, kes kuulutaks mind viiendal juhul natsionalistiks.
Siin peitubki asja tuum, seejuures paradoksaalne. Spordis on loogiline ja ootuspärane olla selle poolt, kellega end samastad. Seepärast lehvitavadki eestlased lippe eestlastele ja lätlased lätlastele. Igaüks ihkab ju omade võitu.
Aga nii nagu osa spordisõbra identiteedist on tema rahvus, on seda ka tema usuline ja kultuuritaust, kontinentaalne kuuluvustunne ja samuti nahavärv.
Kui kuulutada taunitavaks ja tabuks näiteks ühise kultuuriruumi jagamisest lähtuv poolehoid, tuleks järelikult hukka mõista ka rahvuspõhine kaasaelamine. Ja teha lõpp võitjate lipuga triumfeerimisele ning autasustamisel hümni mängimisele, mis oleks tõlgendatav kui riiklik-rahvuslik-kultuuriline lõhestamine ja vastandamine.
Samas, arvestades, kui palju võistleb eri riikide lipu all eri päritolu sportlasi, kas pole see suurepärane näide multikultuursest segunemisest, mis maailmas lõhestamistele ja vastandamistele viimaks lõpu teeb?
Meeste kolmikhüppe kaks esimest, Phillips Idowu ja Nelson Évora, on pärit vastavalt Nigeeriast ja Côte d’Ivoire’ist, kuid üks esindab Inglismaad ja teine Portugali. Naiste 1500 meetri jooksu võitja Maryam Yusuf Jamal on pärit Etioopiast, kuid esindab Bahreini. Ta muutis isegi sünnijärgse nime Zenebech Tola araabiapäraseks, kuid jäi siiski kristlaseks. Tee siis vahet ja võta kinni, kes on kes!
Kas pole seega paradoksaalne, et riigid, enamasti vägivaldsel teel tekkinud moodustised, kujunevad spordis sedasi globaalse vendluse edendajaiks – kultuuriliste ja usuliste, rassiliste ja rahvuslike vahede kaotajaks?