Tartu asutusi valdab Twitteri-lembus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise kommunikatsiooni peaspetsialist Inga Külmoja näitab ülikooli Twitteri lehte, millel on juba pea üheksakümmend jälgijat.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise kommunikatsiooni peaspetsialist Inga Külmoja näitab ülikooli Twitteri lehte, millel on juba pea üheksakümmend jälgijat. Foto: Andres Ehrenpreis

Eelmisel nädalal teatasid Tartu linnavalitsus ja Tartu Ülikool, et avasid konto miljonite kasutajatega pisiblogide keskkonnas Twitter.



Tartu linnavalitsuse teabeteenistuse juhataja Lilian Lukka sõnul ei ole ta isegi kindel, kust tuli mõte linnale Twitteri konto teha. «Tundus, et see on praegu kõige populaarsem ja kiiremini kasvav keskkond,» ütles ta. Twitteris loodetakse jõuda ka nende inimesteni, kes näiteks Tartu kodulehel ei käi.

Tartu Ülikool hakkas sel netilehel tweet’ima ehk säutsuma sellepärast, et tuua välisüliõpilastele, külalisõppejõududele ning teistele inglise keelt kõnelevatele Tartust ja ülikoolist huvitatutele kätte uudiseid nendes keskkondades, mida nood niikuinii kasutavad, ütles ülikooli rahvusvahelise kommunikatsiooni peaspetsialist Inga Külmoja.

«Twitter tundus selline formaat, mida jaksame hallata ja mis on ka kasutajale mugav,» sõnas ta.

Lihtsus tõi edu


Nii Lukka kui Külmoja tõid välja, et võrreldes teiste internetivõrgustikega, näiteks Face­­bookiga, on Twitteri plussiks, et see on avalik ja sinna üles riputatud uudiseid saavad lugeda ka need inimesed, kel endal kontot ei ole.

Maailmas juba paar aastat laineid löönud ja Eestis alates kevadest järjest enam liikmeid koguvas Twitteris saavad registreerunud kasutajad kõigile lugemiseks riputada lühikesi, kuni poolteisesaja kirjamärgi pikkusi infojuppe. Kui kedagi mõne kasutaja postitused huvitavad, võib ta hakata toda jälgima. Jälgitava postitused jõuavad automaatselt huvilise Twitteri avalehele.

Peale väikeste lausete, mis räägivad sellest, mida keegi parasjagu teeb või muidu tähtsaks peab, Twitteris midagi rohkem polegi. Keskkonna edu põhjuseks on peetud lihtsust ja info edastamise kiirust. Kasutajale teevad selle mugavamaks veel mitmed lisaprogrammid, mis aitavad hõlpsamini sõnumeid edastada ja teiste omi jälgida.

Twitteri kasutajale Teelemari Loonetile meeldib see leht just sõnumite pikkusele seatud piirangu pärast. «Õudselt mugav, saan kirjutada ühe lause ja ei pea põhjendama, miks rohkem ei kirjuta,» sõnas ta.

Avalikustamise koht


Triin Visnapuu, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi suhtekorralduse lektor, kel endalgi on Twitteri konto, ütles, et mik­­roblogiks ristitud Twitter ongi ajaveebidest parem seepärast, et selle täitmine ja lugemine võtab väga vähe aega, aga inimene saab ikkagi südamel oleva avalikuks teha.

«Kõik tahavad üha rohkem rääkida asjadest nii, nagu nemad neid näevad,» sõnas Visnapuu. «Aga küüniline inimene ütleks, et see on järjekordne viis kulutada aega selleks, milleks seda kulutama ei peaks,» möönis ta.

Ettevõtetele on Twitter kasulik seepärast, et siin saab endale sobivat infot edastada ilma vahendajateta ja lühivormis, mille lugemine ei võta kuigi palju aega.

Näiteks tõi Visnapuu välja, et Twitterit aktiivselt kasutav asutus või ettevõte võib sinna lisada lingi tekstidele, mis neist midagi negatiivset kirjutavad, ja kõrvale lingi oma vastulause juurde.

Twitter
• Internetikeskkond, kus kasutajad riputavad üles kuni 140 tähemärgi pikkusi tekste, mis võiksid vastata küsimusele «Mida sa praegu teed?».
• Avati 2006. aasta augustis ning on kõige populaarsem sünnimaal USAs.
• Twitteril on üle maailma miljoneid kasutajaid.
• Twitteris on konto näiteks Eesti Rahva Muuseumil, välisministeeriumil, Pos-timehel, Rimil, Swe­­d-bankil ning paljudel teistel Eesti ettevõtetel ja asutustel. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles