Maksuameti võlanõudja: meil ei ole omi lemmikuid
26. august 2009, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal ilmus Äripäevas artikkel, milles võlgadeta Tartu restoranipidajad kritiseerisid muu hulgas maksu- ja tolliameti tegevusetust maksuvõlgades konkurentide suhtes. «Miks maksuamet lubab ettevõtetel, mis ilmselgelt pole võimelised maksuvõlgu tasuma, võlgu järjepidevalt kasvatada ja tegutseda seni, kuni ühel hetkel on firma pankrotis ja riik jääb kõigest ilma,» küsis Zavoodi omanik Mario Pizzolanti.
Äripäev kirjutas, et 25 Tartu toitlustusasutusel 75st ei olnud läinud nädala teisipäevase seisuga maksuvõlga. Seejuures küündisid 19 firma võlad saja tuhande kroonini ja 31 söögikoha võlad olid üle saja tuhande krooni.
Ka läinud nädalal juhtis Tartu toitlustuskohtadest võlgnike edetabelit ülivõimsa liidrina hotelli Antonius restorani ning restorani Volga operaatorfirma Ammende Villa Catering. Selle Rein Kilgile kuuluva ettevõtte maksuvõlg oli krediidiinfo andmetel kerkinud eilseks 1,9 miljoni kroonini.
Tartu Postimees küsis maksu- ja tolliameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhatajalt Kerly Lillemetsalt, milline osa on maksuvõlgnikega tegelemise juures maksuhalduri subjektiivsusel või koheldakse kõiki võlgnikke võrdselt ja selgete reeglite alusel.
-----------------------------------------------------
Kui palju praegu üldse on Eestis ettevõtteid, mis on hädas oma maksude tasumisega?
Selliseid maksuvõlglasi on meil praegu umbes 24 000 (äriregistri andmetel on Eestis üle 100 000 äriühingu, nii et ligi veerand ettevõtetest on maksuvõlgased – N.N.).
Millal ikkagi sekkub maksu- ja tolliamet (siin edaspidi EMTA) maksuvõlglase tegevusse? Kas sekkumise tingivad mingid objektiivsed kriteeriumid või miski muu?
Kui tekib maksuvõlg, siis maksuhaldur alustab kohe pärast võla tekkimist esimesel võimalusel selle sissenõudmist. Loomulikult arvestatakse seejuures ka võla suuruse, ettevõtte tegevusala ja muude näitajatega.
Kui me räägime Äripäevas kõne all olnud toidukohtade maksuvõlgadest, siis millegipärast saab mõni toidukoht olla võlgu rohkem kui mõni teine. Kas on mingi selge võlapiir, mille ületamise korral EMTA peab otsustama, et nüüd tuleb varad arestida?
Enne, kui saame varasid arestida, peame saatma võlglasele kohustava haldusakti, milles anname teada, et kohustused on täitmata. Selles aktis on üldjuhul antud ka maksetähtaeg kümme kalendripäeva.
Kui ettevõtja selle aja jooksul võlgu ei tasu, siis saame teha esimesi sundtäitmistoiminguid.
Kuidas ikkagi saab olla nii, et mõni ettevõte on võlgu kuude kaupa ja võlad muudkui kasvavad ning ühel hetkel on ka firma varad ära kadunud. Paratamatult kipub jääma mulje, et EMTA laseb võlgadel kuust kuusse aina kasvada.
Eesmärk on see, et kõik võlad oleks toimingutega kaetud. Krediidiinfost näete te ikkagi hetkeseisu, mitte seda, kas vahepeal on toimunud maksulaekumisi või uusi deklareerimisi. Te ei näe menetluse sisu.
Kui ettevõttel tekib maksuvõlg, siis kas esimese meeldetuletuse teeb arvutisüsteem ise automaatselt valmis?
Sellest aastast on meil infotehnoloogiline tugi olemas, aga siiski on vaja veel vahele inimsekkumist, süsteem ise ei tooda veel täna võlateatisi. Aga vastava haldusakti võla kohta peavad kõik ettevõtted igal juhul kätte saama.
Kui suur ikkagi peab võlg olema, et EMTA ettevõttele sellise haldusakti saadaks? Kas võib juhtuda, et maksuhaldurid ei jõua kõigiga võrdselt tegeleda ja mõni firma jääb lihtsalt kahe silma vahele?
Ma ei tahaks seda öelda.
Aga miks siis ikkagi on nii, et mõne ettevõtte võlad saavad kerkida palju suuremaks kui mõnel teisel firmal?
Eks see sõltub ka ettevõtte käibe suurusest. Ühe äriühingu käive on paarkümmend tuhat krooni ja teisel miljoneid kroone. Kui suuremal ettevõttel jääb kohustus täitmata, siis on ka tema võlg suurem.
Toidukohtade käivete vahel ju väga suuri erinevusi pole, sellest hoolimata on Tartus tegutsevate ettevõtete võlasummade suurusjärgud kohati üsna erinevad.
Ma ei tahaks siiski öelda, et meie töös on subjektiivsust, sest oleme oma maksuvõlgade sissenõudmise valdkonna mullu detsembrist koondanud ühte osakonda. Meil ei ole enam sissenõudmist igas regioonis, vaid üks osakond tegeleb sissenõudmisega üle riigi.
See tähendab, et Tartu toitlustusettevõtetega võib tegeleda hoopis inimene Hiiumaal. Oma lemmikuid ei saa tekkida. Seejuures muudame nüüd igal aastal oma ametnike vastutuspiirkondi. Püüame subjektiivsust erinevate meetmete abil võimalikult palju vähendada.
Kas on ikkagi mingid selged kriteeriumid, mis määravad EMTA sekkumise maksuvõlglasest ettevõtte tegevusse? Näiteks haldur vaatab, et käive on selline, kasum või kahjum selline ja võlg selline ning teeb kiire arvutusega kindlaks, et maksuvõlg on ettevõttel üle pea kasvanud.
Maksuhalduritel on selged kriteeriumid, millest lähtuvalt peab võlglastega tegelema.
Paljud ettevõtted paluvad praegu maksu- ja tolliametilt võlgade ajatamisgraafikut, samas on näha, et sageli ei suudeta seda ajatamisgraafikut täita.
Ajatamisgraafikuid tehakse praegu küll palju. Varasematel aastatel oli ajatatud võlgade rahaline maht aastas 50-60 miljonit krooni, mullu aga 151 miljonit krooni ja tänavu juba 480 miljonit krooni. Samas on tänavu koostatud ajatamisgraafikutest nende rikkumise tõttu kehtetuks tunnistatud vaid 1,7 protsenti.
Mida teeb maksu- ja tolliamet, kui ettevõte rikub ajatamisgraafikut ja see tühistatakse? Kas siis saab teha uue graafiku?
Maksumaksjad peaks hindama ajatamist taotledes oma tegelikke võimalusi. EMTA tegelik suund on siiski selline, et kui maksuvõlg on ajatatud ja me oleme sunnitud kuulutama ajatamisgraafiku kehtetuks, siis me seda võlga enam samadel tingimustel uuesti ei ajata.
Millised on siis võlgnikega tegelemise järgmised etapid?
Siis hakkame läbi viima sundsissenõudmist ehk anname kohustava haldusakti ja kümnepäevase tähtaja võla tasumiseks. Kui tähtaeg kukub, arestime pangakonto ja seame ettevõtte varale käsutamise keelumärked.
Kui need toimingud ei anna tulemust, anname asja edasi kohtutäiturile.