Reedel Lapimaalt Hollandi kaudu oma sünnilinna Tartusse puhkusele saabunud viiuldaja Lasse Joamets asus Elleri muusikakoolis juba järgmisel päeval proovi tegema, et astuda neli päeva hiljem tartlastest kammermuusikahuviliste ette.
Muusikahuvi kandub põlvest põlve
12. juuni 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks temale kuulub ansamblisse kaks soomlast ja kaks Joametsa. Üks neist on Lasse pianistist vend Tanel ja teine on vanema venna Andrese tütar Liis, kes on suvepuhkusele tulnud Soomest nagu tema lell Lassegi.
Andres on kitarrimängija, kuid Tartu linnamuuseumis 14. juuni õhtul üles ei astu. Nimelt esitavad seal kolm Joametsa ning soomlased Lauri Angervo (tello) ja Jussi Tuhkanen (vioola) Mozarti, Brahmsi ja Francki teoseid, millesse poprokilik kitarr ei sobi kohe kuidagi.
Suur tõenäosus on aga kohata ansamblite Chick´n Band ja MTJ kitarristi Andrest saalis kuulajate hulgas. Seal on küllap teisigi Joametsi. Näiteks Vara valla Ottise talu peremees Enn ja tema abikaasa Heli, kes oma muusikahuvi on pärandanud lastele.
Ema ja isa
Kui füüsikuharidusega Enn ja matemaatik Heli Joamets töötasid Tõravere observatooriumis, ei olnud neil peres ühtki korralikku pilli, kuigi nad mõlemad olid ja on tänini koori- ja ansamblilaulu harrastajad.
«Kui 1970. aastate algul üks venelanna Tõraverest ära kolis, pakkus ta meile oma klaverit,» meenutas Heli. «Et oli paras aeg, siis ostsimegi.»
Paras oli aeg seepärast, et vanem poeg Andres läks Nõo kooli, kus tegutses ka lastemuusikakool. «Aga Andresel tekkis muusikakooli viimastes klassides klaveri suhtes nii suur vastumeelsus, et lõpetamiseni ta ei jõudnudki, ja me ei käinud väga pinda ka.»
Poiss hakkas hoopiski omapäi isa kitarri mängima, Apelsini Tõnu Aare ja Kukerpillide Tiit Kõrvits eeskujuks.
Oma teise poja Taneli juhatasid Enn ja Heli Tartusse lastemuusikakooli. «Algul õppis ta seal keskeltläbi,» rääkis ema. «Kodus harjutas nii, et mängis heliredeleid ja ise samal ajal luges raamatut.»
Tõeline tee Eesti pianistide parnassile sai Tanelil alguse siis, kui teda asus õpetama Anu Antzon.
«Lassega oli nii, et mu mehe pinginaaber oli viiulimängija,» meenutas Heli. «Sai arutatud, et üks klaverimängija meil juba on, ja ta soovitas poisi panna viiulit õppima. Lassel kõrva oli ja nii ta siis läks.»
Lapimaal ja Venemaal
Ja lõpuks läks nii. «Lasse Joamets aloitti 20-vuotiaana Tallinnan kamariorkesterin toisen viulun soittajana. Hän eteni nopeasti orkesterin toiseksi konserttimestariksi,» kirjutab üks internetileht, mis on võrku pandud põhja pöörijoone taga. «Vuoden 1997 helmikuusta on hän toiminut Lapin kamariorkesterin konserttimestarina.»
Mis tähendab tõlkes lühidalt seda, et andeka viiuldaja karjäär on teda viinud Lapi kammerorkestri juhiks ehk esimeseks viiuliks ehk kontsertmeistriks.
Tulnud nüüd juuli lõpuni suvepuhkusele, ei malda ta käed rüpes istuda. 20. juunil esineb ta Andres Musto-neni juhatatava Tallinna kammerorkestri kontsertmeistrina Suure-Jaanis. Pärast jaanipühi ootab teda ERSO kaheks päevaks salvestamisele.
Enne jaani tuleb tal aga koos vend Taneli ja vennatütar Liisiga ning kahe soomlasega mängida lisaks Tartu linnamuuseumile sedasama kava ka 15. juunil Põlva muusikakoolis ja 17. juunil Tallinna raekojas.
Nõnda kui Lasse puhul soome keel, läheb Taneli puhul asja ette vene keel.
«Samostojatelnoje jarkoje darovanije Tanela Ioametsa, jevo spossobnost gluboko proniknut v samu hudoestvennuju sut proizvedenija, pozvoljajut emu igrat absoljutno po-svojemu, doverjaja li sobstvennoi intuitsii i vdohnoveniju.»
Nii kirjutas Titaa kultuurileht Kultura Zabaikalja veebruaris pärast Taneli kontserti. Kui eesti keeles lühidalt kokku võtta, siis tähendab see sula kiitust. Ja samas laadis kriitikat tuleb ka teistest Venemaa suurlinnadest, mille publik ootab eesti pianisti aina tagasi.
Viiuldaja Liis
Eeloleval kammerkontserdil osalev viiuldaja Liis on aga hiilgav näide sellest, kuidas muusikahuvi kandub mõistlikul suunamisel põlvest põlve.
Nimelt tegi Elleri muusikakoolis õppinud neiu läbi raske konkursi ja sai võimaluse jätkata oma haridusteed Helsingis Sibeliuse Akadeemias. Äsja lõpetas Liis (21) teise kursuse, kokku vältavad õpingud selles akadeemias viis ja pool aastat.