Nädalavahetusel tähistas Jõgeva oma 68. aastapäeva mitme üritusega, ajas kõige kestvamaks jääb reedel avatud mälestustahvel helilooja Alo Mattiisenile.
Alo Mattiiseni laul jäädvustus pronksis
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
29. mai 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skulptor Aime Kuulbuschi kujundatud pronkstahvlil Jõgeva muusikakooli seinal on lause «Siin õppis 19691976 helilooja Alo Mattiisen».
Lisaks tähtedele ja numbritele on kunstnik jäädvustanud mälestustahvlile noodid Mattiiseni ühe kõige tuntuma isamaalise laulu refrääni algusest: «Eestlane olen...»
Õpetaja meenutus
Sealsamas muusikakoolis, mille seinal on nüüdsest mälestustahvel, õpetas tulevast populaarset heliloojat teiste hulgas toonane direktor ning solfedo ja muusikaliteratuuri õpetaja Elvi Kotkas.
«Alo oli õpilane nagu teisedki, aga väga heade muusikaliste eeldustega,» meenutas Kotkas. «Esimesed kolm aastat läksid nagu lennates, ülesanded olid väiksed, rõõmud suured, muresid vähe.»
Juba kolmandas klassis kirjutas Mattiisen ka ühe laulu «Kuldnokk» Agnes Taari tekstile.
Edaspidi kasvasid nõudmised ja kasvas ka poiss. «Ja siis tuli nagu võluväel sport, see hakkas segama muusikat,» jätkas õpetaja. «Kui kriis oli möödunud, lõpetas Alo edukalt kooli, ja nii oligi avatud tee suurde muusikasse.»
Alo Mattiiseni sünnist möödus 22. aprillil 45 aastat. 30. mail möödub 10 aastat tema jäädavast lahkumisest.
Erandlik helilooja
Enne mälestustahvlilt katte eemaldamist rääkis kultuuriminister Raivo Palmaru, et Mattiisen oli muusikaajaloos erandlik helilooja, sest tema looming aitas muuta rahva saatust. Tema laule laulis kaasa ja kuulas tipphetkedel Tallinna lauluväljakul 300 000 inimest, teist sama palju raadiote juures.
«Alo Mattiisen sai tuule tiibadesse muusikakoolis,» rääkis minister. «See näitab, kui olulised on Eestile muusikakoolid, kui oluline on muusikakoolide võrgu ja muusika õppimise traditsiooni säilitamine.»
Mälestustahvli avamisel kõlas Jõgeva muusikakooli õpilaste laule ja puhkpillipalasid. Koosviibimise lõpetas ühiselt esitatud laul Mattiiseni muusikalist «Väike merineitsi». Tavaliselt võetakse see laul üles Jõgeva gümnaasiumi aulas Mattiiseni muusikapäevade alguses ja lõpus.
Seni on Jõgeval selle linnaga seotud kuulsustest mälestusmärgi saanud kirjanikud Betti Alver ja Enn Kippel.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõev märkis, et lisaks Aime Kuulbuschile oli Mattiiseni mälestustahvli idee ja hinnapakkumise esitanud ka skulptor Tauno Kangro.