/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2009/08/20/223949t1hb191.jpg)
Vihmade tõttu jääb Alam-Pedja looduskaitsealal tõenäoselt teist aastat järjest niitmata sadu hektareid luhti, heina mahapurustamist püüab niitmist korraldav looduskaitseühing Kotkas vältida.
Alam-Pedjal jäävad luhad taas niitmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kotka juhatuse liige Jaak-Albert Metsoja tunnistas, et sel suvel on jõutud niita alla kolmandiku ligikaudu 1200 hektarist luhtadest, mida on taashooldatud alates 1999. aastast.
Metsoja sõnul on kõige vesisemais paikades mindud tallama algset rada: pisut üle saja hektari heinast purustatakse ning jäetakse maha mädanema. Paarisajal hektaril on siiski õnnestunud heina niita, kuivatada ja rullideks keerutada.
«Kärevere kandis on mõned alad, kus on maastiku poolest väga hea niita, sest mättaid enam pole, aga veestik teeb murelikuks,» rääkis Metsoja. «Reku ja Palupõhja pool on kohati selge oht traktoriga kinni jääda.»
Kõik või mitte midagi
Metsoja nentis, et maapinna kahjustamise seisukohalt oleks heina purustamine praegustes oludes niitmisest mõistlikum. Purustades tallab topeltratastega traktor pinnast vaid korra, niitmisele järgneb aga kaarutus, rullimine ning rullide väljavedu.
«Meil on Emajõe ääres ikkagi mõte, et osa heinast saab niita ja kuivatada,» trotsis Metsoja jätkuvaid vihmahõngulisi ilmaprognoose. «Samas üritame järgida põhimõtet kas kõik või mitte midagi. Kui ikka kuidagi heina teha ei õnnestu, on targem jätta Emajõe ääres suured alad niitmata.»
Metsoja tõdes, et Emajõe ääres sadadel hektaritel oleks see teine järjestikune niiduta suvi, mis pole kahtlemata soodus ei maaspesitsejaile lindudele ega ka luhtadel toitu jahtivaile röövlindudele, näiteks väike-konnakotkale.
Samas märkis Metsoja, et väga märgi suvesid, mil lirtsuvale maale polnud heinategijail asja, tuli ette ka vikatiajastul.
«Põhimõtteliselt ei tohiks üks või kaks niitmata jätmist taimekooslustele midagi teha. Terav mõju ilmneb siis, kui luht jääb hoolduseta kümneteks aastateks,» arvas Metsoja. «Söötijäämine võib põhjustada pigem probleeme lindudele.»
Katastroofi ei paista
Eesti ornitoloogiaühingu rohunepi töörühma juht Andres Kuresoo kinnitas, et katastroof ega isegi katastroofimaiguline olukord Alam-Pedja luhalinde siiski ei ähvarda. Kummatigi tõdes linnuteadlane, et luhtade kulustumine ja võsastumine pärsib nii rohunepi, tikutaja, rukkiräägu kui ka muude linnuliikide pesitsemist.
«Lühiajalise elupaigamuutuse suhtes on näiteks rohunepp üsna taluv,» kõneles Kuresoo. «Pealegi on Alam-Pedja looduskaitseala nii suur, et uued nepimängud võivad tekkida kohtades, mis on saadud ära niita, aga kus pole seni mängu täheldatud.»
Kuresoo sõnul on Alam-Pedjal luhaalasid, kus linnuteadlased on soovitanud planeeridagi niitmist üle aasta või veel suurema intervalliga.