Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/04/16/13058206t1h0b94.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2066305t1h1616.jpg)
Kevad on käes ning saabunud aeg, mil linlased oma jalgrattad välja ajavad. Jalgrattad kuulutavad kevadet ning kevadist vabadust minna ja tulla, kuis soovid.
Sadulasse istumisega aga kevadine rõõm tihti lõpebki, sest ees ootavad raskesti läbitavad ja ohtlikud tänavad, kihutavad autod, kõrged äärekivid, halvasti pargitud autod, jalgrattahoidjate puudumine, kurjad koerad jne, mis muudavad rattasõidu ebameeldivamaks.
Kas poleks tore olukorda veidi paremaks muuta? Abiks võiks olla Tartu Ülikooli geograafiainstituudi inimgeograafia õppetooli korraldatav mobiilipõhine hääletuseksperiment, mis algab täna ja kestab 3. maini.
Head teed on oodatud
Iga jalgratturi unistus on korralik jalgrattatee. Selge on aga see, et Eesti ei küüni veel Hollandi, Taani või mõne muu Lääne-Euroopa riigi tasemele, kus jalgrattakasutuse määr ulatub üle 30% kõikidest igapäevasõitudest ja valitsevat jalgrattasõbralikkust väljendavad ratturite õigused liikluses, turvalisus ning head rattateed.
Ülikoolilinnas Tartus on rattateedest ikka räägitud, aga terviklik rattakeskkond ei taha sellest hoolimata paraneda. Vähene rattaliikluse arendamise raha ja tahe kaob tänavaelu anarhiasse.
Tänavu aprillis korraldasid Tartu Ülikooli inimgeograafid jalgratturitele avaliku internetiküsitluse, kuhu ja missuguseid rattateid on Tartusse vaja.
Oma vastused saatis 662 inimest, naisi ja mehi võrdselt, valdav enamik 1934 aastat vanad. Arvutikasutajatest jalgratturitele iseloomulikult olid pooled vastanud kõrgharidusega, üliõpilasi oli 32%, töötavaid inimesi 34%, töötavaid ja õppivaid inimesi 25%.
Peaaegu pooled sõidavad jalgrattahooajal paar korda nädalas, iga päev kasutab ratast 29%, kogu aasta sõitvaid rattureid oli 6%.
Annelinlased moodustasid viiendiku vastanutest, neile järgnesid Karlova (11%), kesklinna ja Ülejõe elanikud (10%).
Mida enim sooviti
Kõige rohkem soovitakse rattaga liikuda Valga maantee (Riia tänav, Lõunakeskus) ja Annelinna (Kalda tee, Sõpruse puiestee) suunal. Soosituimad olid ka Võru tänav ja Narva maantee.
Kõige sagedamini mainitud põhjus, miks ratast rohkem ei kasutata liiklus olevat liiga ohtlik (314). Järgnesid suur varguseoht (299) ning parkimisvõimaluste puudumine töökohas, koolis või teenindusasutuste juures (258). Veel toodi esile jalgrattateede kehva olukorda, talvel ka teehoolduse puudumist. Samuti oli üks olulisi põhjusi isikliku jalgratta puudumine.
Rattahoidjaid sooviti kõige enam kesklinna piirkonda: kaubamaja ümbrus, Raekoja plats, kaubahall. Väga oluliseks peeti rattahoidjate paigutamist ka Emajõe randa ja Anne kanali äärde, samuti kaubanduskeskuste ette.
Parkimisvõimaluste parandamist sooviti Tartu Ülikooli õppehoonete ümbruses, eriti peahoone, raamatukogu ning bioloogia-geograafia teaduskonna ees.
Kuidas hääletada
Nagu öeldud, Tartu rattateede vajaduse uuring jätkub uudse mobiilpositsioneerimise abil toimuva hääletusega, mis võimaldab mobiili abil eelistusi kaardistada. Osalusdemokraatia on tänapäevase linnaplaneerimise võti ning ülikooli geograafid otsivad ja katsetavad koos positsioneerimisfirmaga Positium mobiilipõhiseid osalemise viise.
Oma «ruumilise hääle» kuhu tahan rattateed saavad anda kõik EMT ja Elisa kliendid ning kõnekaartide omanikud.
Selleks tuleb saata SMS kirjega «ratas» numbrile 15980 ning seejärel sõita 30 minuti jooksul läbi enda arvates vajalik tee. Mobiilpositsioneerimine salvestab liikumise kolmeminutilise intervalliga (üks positsioneerimisseanss maksab 3 krooni).
Kui keegi tahab oma lemmikteele anda rohkem kui ühe hääle, võib ta sama protseduuri korrata. Jalgratturite hääli ehk 30 minuti jooksul salvestatud digitaalse jäljerea infot kasutatakse uurimistöös.
Uuringu lõppedes panevad uurijad hääled ehk salvestatud teekonnad kaardile ja kõik saavad tulemusi näha internetis aadressil www.positium.ee/ratas alates 4. maist.
Et tegu on tavalisest erineva osalusdemokraatia meetodiga, siis võiksid tulemusi uurida ka meie esindajad linnavolikogus ja linnavalitsuses ning kasutada neid rattateede arengukavades. See on ikkagi otsene rahva hääl.