Kui tahate ehitada maja ja kaevata juurde korraliku tiigi, peate algatama detailplaneeringu ja korraldama keskkonnamõju hindamise, Tähtvere valda rajatav biogaasi tootmise kompleks ei paista vajavat kumbagi.
Urmas Sõõrumaa firma ehitab bürokraatiavaba biogaasijaama
19. august 2009, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt nii arvab Tähtvere vallavalitsus, kes tegi juunis otsuse, mis lubab Urmas Sõõrumaa osalusega Baltic Biogasi tütarfirmal Tartu Biogaas ehitada Ilmatsalu asulasse suurema kärata 2,8-megavatise võimsusega biogaasist soojuse ja elektri koostootmise kompleksi.
Lisaks keskkonnamõju hindamata jätmisele pole vaja ka uut detailplaneeringut, ehkki olemasolev ei näe elamutest paarisaja meetri kaugusel oleva sigalakompleksi juurde biogaasitootmist.
Kuut suurt mahutit ja koostootmisseadmeid kätkevas biogaasijaamas hakatakse tootma gaasi, mis on teadupärast plahvatusohtlik. Ilmatsallu veetakse edaspidi kokku sealäga ja sõnnik valla suurtootjate Tartu Agro ja Haage Agro lautadest. Jutt käib enam kui 70 000 tonnist lägast ja sõnnikust aastas.
Lääne-Virumaal asuv Vinni vald nõudis märksa väiksema võimsusega biogaasijaama ehituse detailplaneeringut ja korraldas ka strateegilise keskkonnamõju hindamise, mille maksis oma taskust ka kinni.
Tähtvere vallal on panna Vinni vallas toimunud avalikule arutelule ja mahukale 107-leheküljelisele keskkonnamõju hindamise aruandele vastu kohati üldsõnaline 61-leheküljeline eelhinnang. Ei ole vaja vist lisada, et eelhinnangu tellis ja maksis kinni Tartu Biogaas ehk arendaja.
Samas kavandab Sõõrumaa Baltic Biogas biogaasijaama ka Järvamaale Aravetele ja sealgi ei algatatud keskkonnamõju hindamist.
Keskkonnamõju hindamisi ei tehta lihtsalt niisama, nalja pärast. Eksperdid teevad selle käigus rea ettepanekuid ja kogu protsessi on kaasatud kohalikud elanikud, kes näiteks Vinnis panid paika, milliseid teid mööda ja millal on mõistlik sõnnikut biogaasijaama vedada. Hindamise aruanne käsitleb muu hulgas plahvatusohu vältimist ja biogaasitootmise mõju pinnaveele või loomastikule.
Tähtvere vallale tehtud eelhinnangus puudutab võimalikke avariiolukordi jaamas paarikümnerealine üldsõnaline lõik, ehkki maailmas on biogaasijaamu kinnitamata andmetel ka õhku lennanud.
Suurepärased asjad
Biogaasi tootmise jaamad on iseenesest toredad asjad. Seni aeg-ajalt üle Tähtvere valla külade hõljuv jäle lägahais peaks biogaasijaama käivitumisel kaduma. Sõnnik ja läga veetakse biogaasijaama ja kääritamise käigus eraldataksegi sellest gaas ehk suurem osa sellestsamast haisust.
Lihtsustatult öeldes kulutab umbes 70 miljonit krooni maksev biogaasitehas haisu elektri ja sooja tootmisele ning Tartu Biogaasi üks juhte Henry Uljas kinnitas, et Ilmatsalu küttearved peaks kahanema 20 protsendi jagu. Kääritamisest ülejäänu sobib aga maarammuks veel paremini kui tavaline sõnnik.
Küll aga on tegu Eesti oludes uudse tehnoloogiaga ja sestap pidas Vinni vallavanem Toomas Väinaste keskkonnamõju hindamist igati loomulikuks. Pealekauba aitab hindamisprotsess selgitada kohalikele elanikele, mida biogaasijaam endast üldse kujutab.
Keskkonnamõju hindamine peaks tagama, et tootmiskompleksi võimalik halb mõju keskkonnale, lindude-loomade elust kohalike elanike eluoluni, oleks võimalikult väike. Arendaja huvi saada tootmiskompleks valmis võimalikult odavalt võib seejuures kohalike elanike huvidega vastuollu minna.
Keskkonnaministeeriumi kinnitusel ei olnud Tähtvere ega Vinni vallal tegelikult biogaasijaama keskkonnamõju hindamise kohustust. Küll aga on omavalitsustel õigus seda nõuda. Vinni vald tahtis arendaja ümmargusest jutust täpsemalt ja objektiivsemalt teada, millised on biogaasijaama plussid ja miinused, ning sai lõpuks ekspertidelt teada, et plusse on kõvasti rohkem kui miinuseid.
Ka Ilmatsalu biogaasijaamale detailplaneeringu tegemata jätmisele annab planeerimisseadus rohelise tee, sest juristide kinnitusel on tegu pigem rajatise kui hoonega, millele oleks detailplaneeringut kindlasti vaja. Kuid jutt käib ikkagi kuuest erineva suurusega mahutist, millele lisanduvad koostootmisseadmed. Käärimismahutid on seejuures kuue meetri kõrgused.
Pettunud kohalikud
Tartu Postimees vestles mitme Tähtvere valla elanikuga, kellele valmistas vallavalitsuse otsus jätta tulevase biogaasijaama keskkonnamõju hindamata paraja pettumuse. Nii näiteks ärritab Ilmatsalu külje all Tüki külas elavat ettevõtjat Aare Laanemäed see, et vallavalitsus laseb uue tootmiskompleksi rahva arvamust kuulamata lihtsalt ära teha.
«Meil ei ole enam mõtet häält tõstagi,» lausus ta. «Telliti eelhinnang, millega välditi avalikku arutelu. Paljudele keskkonnamõju hindamisel arvesse võetavatele asjadele pole tähelepanu pööratud.»
Laanemäe sõnul pole põhjalikumat ülevaadet, mismoodi toimub lautadest läga ja sõnniku vedu Ilmatsallu. Juttu on vaid sellest, et biogaasitehast teenindava transpordi lisandumine kasvatab ööpäevast liikluskoormust 10-11 veoki võrra. Ametnike jutust selgub ka, et läga veetakse suletud püttides ja sõnnikuveosed on kaetud kilega. Laanemäe kinnitusel on Ilmatsalu kandi teed juba niigi kitsad.
Laanemäe meelest on biogaasijaama idee iseenesest hea, kuid küsimus on selles, et jaama planeerimisel on kohalikest elanikest mööda mindud. Eelhinnangu kokkuvõttes on selge sõnaga kirjas, et keskkonnamõju hindamise protsess on rahaliselt ja ajaliselt kulukas ning sellest saadav info ei annaks otsustajale olulist lisateavet.
Tähtvere vallavanem Rein Kokk kinnitas Tartu Postimehele, et kui kas või üks kohalik elanik nõuab biogaasijaamale keskkonnamõju hindamist, siis tuleb see ka teha. Seepeale helistaski Laanemäe vallavanemale ja palus hindamise läbi viia.
Koka sõnul taotleb Tartu Biogaas praegu keskkonnainvesteeringute keskuselt tulevase biogaasijaama tarbeks rahalist tuge. «Kui projekti rahastatakse, jõuame alati keskkonnamõju hindamist nõuda,» lausus ta.
Läinud nädalal väljastas Ilmatsalu vald aga biogaasijaamale juba projekteerimistingimused. Kaugel see ehituski enam on.