SUVEPILT: Jaapanlased õpetasid potti voolima

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres Ehrenpreis

Jaapani klassikaline keraamika erineb Euroopa omast juba savi sõtkumise tehnika poolest. Selleks, et materjalist korralikult õhumullid välja saada, tambitakse see esmalt krüsanteemisarnaseks õieks. Seejärel võib savist saada nii teekauss kui ka madalatel jalgadel vaagen.


Jaapani keraamik Keiko Otha (pildil) rääkis eile Tartu Kutsehariduskeskuses 16 huvilisele jaapani klassikalisest keraamikast, mille järel näitas daam, kuidas savi õigesti tampida, ning valmistas näidisena jaapani kannu, ka­­ta­­kuchi, mis tõlkes tähendab üks külg vaba. Multifunktsionaalset kannu võib kasutada nii kastme serveerimiseks kui ka sake pakkumiseks.



Kuigi jaapanipärast keraamikat tegid mitmed õpitoas osalejad, valmis praktikumi raames vaid veel üks katakuchi. Mõlemad madalad kannud ilutsesid laual, samal ajal kui Otha järgmist savimassi krüsanteemiks pressis.



Õpitoast võtsid osa nii harrastajad keraamikahuvilised kui ka professionaalsed keraamikud. Vara valla keraamik Priit Allas püüdis jaapani traditsiooni järgi tervest savitükist väikest kruusi välja uuristada. Nelja tunni jooksul kausi vormi võtnud savitükk nägi küll kena välja, kuid keraamiku sõnul sellises tehnikas anumaid valmistades jääks ilmselt nälga, sest uuristamise teel just kuigi palju potte teha ei jõua.



Kiili vallas elav Maia Luus on keraamikaga tegelenud kaks aastat Kohilas Tohisoo mõisas. Eilses õpitoas valmistas Luus vaagna, mille juures oli kõige suurem väljakutse alusele jalgade alla saamine, sest need kippusid läbi märjast savist kausi vajuma. Luusi sõnul tundus madalatel jalgadel alus talle kõige jaapanipärasem.



Kui erinevad anumad savist välja said voolitud, jäeti need õpituppa kuivama ning mindi jaapani traditsiooni kohaselt teetseremooniale. Kui nõud mõni aeg kutsehariduskeskuses kuivanud on, käivad need läbi ka põletusahjust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles