Sporditeadlased: Bolti 200 meetrit võib tulla veelgi võimsam

Sprinter peabki olema lihaseline, sest just kiired lihaskiud on suurema läbimõõduga, kinnitab sporditeadlane Tõnis Matsin. Jamaica sprinterile Usain Boltile on loodus andnud väga palju, kuid kindlasti seisab maailmarekordi taga ka peensusteni lihvitud treening. Foto: Raigo Pajula

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna spordi ja füsioteraapia täienduskoolituskeskuse juhataja Tõnis Matsin kinnitas, et Jamaica sprinteri Usain Bolti eilne 100 meetri maailmarekord on midagi väga erakordset. Samas ootab Matsin põnevusega 200 meetri jooksu, kus ta usub veelgi suuremat rekordiparandust.

Loodus ei ole meest kuidagi teistmoodi kokku pannud, ent siiski on ta ühte inimesse kokku koondanud parimad omadused just sellele alale - sprindile, selgitas Matsin. Samuti on küsimus lihaste treenituses, kui peensusteni on treening viidud.

Matsin täpsustas, et sprinterid peavad olema kindlasti lihaselised, kuna just kiired lihaskiud on suurema läbimõõduga. «Päris kõhnad mehed ei tule iialgi sprindi maailmameistriks,» tõi Matsin näite. Ent treeningud peavad olema väga täpsed, et arendada just neid lihaseid, mida kiireks jooksuks tarvis.

Bolti jooksu kommenteerides ütles Matsin, et vähemasti telepildi vahendusel vastne maailmameister midagi varuks ei jätnud ning finaalis pani ta välja maksimumi. «Muidugi, kui taganttuul oleks 0,9 m/s asemel olnud 1,9 m/s, oleks aeg olnud veelgi kiirem.» Maksimaalne lubatud taganttuul, mille puhul maailmarekord ära loetakse, on 2 m/s.

Et maailmarekordimees endast pea kõik andis, nõustus ka teiste seas Mirjam Liimaskit ja Kaire Leibakut treeninud Tartu Ülikooli kiirus- ja jõualade didaktika dotsent Mehis Viru. «98-99 protsenti andis ta endast kindlasti.»

«Ja kui tundus, et Bolt lasi end lõpu eel lõdvaks, siis see on petlik. Kiire jooks peabki olema lõtv,» selgitas Viru ning lisas, et kui sprinter hakkab jooksu ajal mõtlema tehnikale, tuleb tulemus kindlasti aeglasem.

Tähtsal kohal on ka vaimu ja emotsioonide mäng, nende kontroll. «Kes on enesekindlam, see võidab,» kinnitas Viru.

Nii Matsin kui Viru ei välistanud, et Bolt võib tulevikus joosta veelgi kiiremini. Samas avaldas Matsin arvamust, et 50 aasta jooksul sünnib keegi veelgi paremate eeldustega, kes jookseb ka Bolti ajad üle.

Viru märkis omakorda, et kindlasti ei jõua sugugi kõik parimate eeldustega jooksjad alati 100 meetri finaali. Väga tähtis on õige treeningmeetodi väljatöötamine. «Tõenäoliselt treenivad näiteks Tyson Gay ja Usain Bolt täiesti erinevalt, kuid nende jaoks ei muutuks midagi paremaks, kui nad näiteks treeningmeetodeid vahetaksid,» avaldas Viru arvamust. Talenti vale treeninguga ära rikkuda polevat aga mingi kunst.

Eesti lühimaajooksust rääkides tõdes Viru, et Bolti-sarnaste eeldustega jooksjat Maarjamaa pinnal praegu kahjuks ei kasva. «Eestlased on edukamad ikka rohkem neil aladel, kus on midagi käes.» Näiteks kettaheide, odavise aga ka suusatamine.

Lohutust ei paku ka teadmine, et ükski valgest rassist mees ei ole ilma taganttuuleta kunagi alla 10 sekundi sadat meetrit jooksnud.