Mida kuradit ma siia ära kaotasin, oli seda nüüd vaja? Tuleks see lõpp juba kätte! Aitab, järgmine kord enam ei tule.
Ernalt saab adrenaliini poole aasta jagu
Just sellised mõtted käivad Erna retkel võistlejate peadest läbi, kui nad on ööpäev läbi järjest kõndinud ja kontrollpunktides ülesandeid täitnud, riided kaelani märjad ning saapad vettinud ja liiva täis, rääkisid sel aastal retke kaksikvõidu võtnud Tartu maleva kaitseliitlased.
Ometi on Tartu meeskondade osa liikmeid Ernal juba üsna mitmendat korda.
Tartu maleva esimese võistkonnaga esimese koha saanud mehed Margus Klais ja Kevo Jürmann ning teise võistkonnaga teiseks tulnud Indrek Roos ja Jaak Kirsipuu on oma saavutuse üle uhked.
«Pakub naudingut mõelda, et kui ma sain hakkama, läbisin takistusriba ja lõpujooksu, siis ma saan vabalt muude asjadega ka hakkama,» kirjeldas Klais, kes oli Ernal juba kuuendat korda.
«See tohutu eneseületus pakub juba päris palju,» lisas Roos. «Adrenaliini saab nii palju, et tavalisele inimesele jätkuks pooleks aastaks!»
«Ma eelmisel aastal küll mõtlesin, et enam ei tule,» rääkis Kirsipuu, kes siis osales Ernal esimest korda. Aga sel aastal oli ta siiski jälle retkel.
Erna retk koosneb kontrollpunktidest, kus sõdurid täidavad ülesandeid, näiteks lasevad märki või teevad vaenlase laagris luuret.
Punktide vahel on kilomeetrite viisi metsa, raba ja soid, mis tuleb ettenähtud ajaga läbida, kusjuures teede peal käia ei tohi, sest võistlejad peavad liikuma varjatult. Raskest maastikust läbirühkimine teebki Erna retkest ühe raskeima omataolise maailmas.
Tartu võistkonnad jätsid möödunud nädalal neljapäeva õhtupoolikust laupäeva varahommikuni seljataha natuke üle saja kilomeetri.
Kaitseliidu Tartu maleva pealik major Ülar Vomm, kes oli ka Erna retke operatiivstaabi ülem, sõnas, et kõik Erna läbi teinud mehed ja naised on ülikõvad, ükskõik, mis koha nad said.
Erna seltsi presidendi Meelis Rätsepa sõnul teeb retke raskeks metsas ringijooksmisest tulev väsimus, mille pärast võivad võistkondades tekkida sisepinged ja siis on raske kontrollpunktides ühise eesmärgi nimel tööd teha.
Tartlaste tugevuseks oligi hea koostöö, mis püsis ka väsinud peast, ütles nii major Vomm kui mehed ise. «Sellise meeskonnaga läheks igal juhul uuesti,» kiitis esimest korda Ernal käinud Jürmann kaaslasi.
«Eks ole omavahel kokku harjutatud, mitte ainult Ernal, vaid ka eelvõistlustel,» rääkis Kirsipuu.
Tartlased on käinud Utria dessandil, eel-Ernal ja muudel sarnastel võistlustel. Kuigi üksikutel üritustel osavõtjad varieeruvad, on osalevate meeskondade tuumik jäänud läbi aastate samaks.
Rasketel hetkedel tuleb võistkonnakaaslastel üksteist toetada ja takistusi tasub võtta väikese huumoriga. «Kui meil raske oli, tegime üksteisest pilte, vaatasime neid koos ja hakkas jälle parem,» rääkis Jürmann retkel pingete maha võtmisest.
Silme ees terendav Erna retk on Klaisi sõnul hea motivaator, mille nimel trennis pingutada. Raske seljakotiga kümnete kilomeetrite läbimiseks vajaliku hea üldfüüsilise vormi saamiseks käiakse näiteks jooksmas, rattaga sõitmas või metsas matkamas. Eritrenni, nagu filmides nähtud autokummides jooksmist või okastraadi all roomamist, tartlased ei tee.
Tugevuse kõrval on natukene vaja ka sõduriõnne. Rätsepa sõnul olid kõik võistkonnad, kes esimese kuue hulka tulid, nii head, et oleksid võinud sama hästi ka võita ja lõplik tulemus olenes väikeste otsuste õnnestumisest.
Kaitseliitlaste eeliseks kutseliste sõjaväelaste, näiteks Kuperjanovi pataljoni ees, kes tuli võistlusel neljandaks, oli lisaks motivatsioon. Vabatahtlikel on rohkem tahtmist.
Küsimuse peale, kui palju Erna ajal magada sai, pahvatasid mehed naerma. «Peale võistlust kodus magad,» ütles Klais.
Tartu malev
• Sünnipäev 20. oktoober 1917.
• Taasloodi 1990. aastal Tartu ja Tartumaa malevana, mis ühinesid 1993.
• Pidevalt Ernal osalenud 2005. aastast, 2003. aastal võistles koos toonase Tapa pioneerikooliga.
• Kaks aastat tagasi sai Ernal 2. koha, eelmisel aastal 1. ja 8. koha, tänavu kaksikvõidu.
• Tartu malevas on 1119 kaitseliitlast, 188 noorkotkast, 111 naiskodukaitsjat ja 240 kodutütart.