Kriis toodab vargaid juurde ja ausal inimesel on põhjust muretseda, sest Lõuna prefektuur suutis esimesel poolaastal lahendada varavastaseid kuritegusid üle kahe korra vähem, kui neid toime pandi.
Politsei jõud jääb vargustele alla
14. august 2009, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel poolaastal prokuratuuri jõudnud varavastaste kuritegude ehk nii-öelda lahendatud juhtumite ja peale tulevate uute registreeritud kuritegude võrdlus näitab masendavat tendentsi.
Mullu esimesel poolaastal registreeriti Lõuna prefektuuri maakondades 2195 varavastast kuritegu ja prokuratuuri saadeti samal ajal 1574 juhtumit ehk 71,7 protsenti registreeritud kuritegudest. Tänavu registreeriti aga 2170 kuritegu ning prokuratuuri jõudis samal ajal vaid 993 juhtumit ehk 45,8 protsenti kuritegudest.
Seega kinnitavad arvud, et politsei suudab praegu lahendada veerandi võrra vähem varavastaseid kuritegusid kui mullu ja prokuröri kätte jõudsid kohtusse saatmiseks vähem kui pooled kõigist varavastastest kuritegudest.
Lõuna prefektuuri kriminaalosakonna uue juhi Vallo Koppeli sõnul peavad Tartu Postimehe arvutused paika.
«Tõsi on see, et politsei suudab lahendada vähem kui pooled varavastastest kuritegudest ja seda kinnitab ka statistika,» lausus ta.
Garaažid ja kuurid
Ehkki varavastased kuriteod ei hõlma üksnes vargusi, on kasvamas just varguste hulk. Koppeli sõnul on hakanud levima vargused mitteeluruumidest – töökodadest, kuuridest, garaažidest. Tema kinnitusel puuduvad veel üldistavamad andmed selle kohta, kas varastajad on töötuks jäänud, n-ö amatöörid, kes eelistavad lihtsasti ligipääsetavaid kõrvalhooneid.
Pole saladus, et kriminaalpolitseinikud tegelevad varavastaste kuritegude osas eelkõige keerulisemate ja suurema kahjuga juhtumitega ning jalgratta- ja mootorsaevargustele jääb vähem aega.
«Seadus nõuab, et me peame tegelema iga kuriteoga,» ütles Koppel. «Käsile tuleb võtta asi kohe, kui avaldus laekub, ja alustatakse kriminaalmenetlust. Iseasi on see, kui aktiivselt on võimalik ratta- ja saevargustega tegeleda. Selliste varguste avastamine on kahtlemata üsna keeruline.»
Koppeli sõnul on oluline, et kannatanu oskaks varastatud eset võimalikult täpselt kirjeldada, kuni seerianumbrini välja. «Ebamäärasest jutust mingist mootorsaest võib väheks jääda,» märkis ta.
Vähem politseinikke
Varguste hulk on taas tõusuteel ja samal ajal väheneb kriminaalpolitseinike hulk.
Lõuna prefektuuri eksjuhi Aivar Otsalti ja tema alluvatega seotud skandaalid tabasid iseäranis valusalt just Tartu kriminaalpolitseid. Tartu kriminaaltalituses töötab praegu kuus kriminaalpolitseinikku vähem ja seni veel pole neile asendust tulnud.
«Leidsime siiski meie enda majast paar inimest, kes tulevad kriminaaltalituse koosseisu tugevdama,» lausus Koppel.
Prefektuuri Tartu kriminaaltalituses töötab Koppeli sõnul praegu 40 ametnikku, neile lisaks majandus-, narko- ja organiseeritud kuritegevusele spetsialiseerunud ametnikud.
Kui lisada veel politseinike palga vähenemine ja tulemustasude kaotamine, poleks mingi ime, kui kriminaalpolitsei poolt lahenduse leidvate kuritegude osa kahaneb veelgi.
Lõuna prefektuuri esimese poolaasta statistika näitab küll nii liiklusrikkumiste, mõrvade kui noorsookuritegevuse tempokat vähenemist võrreldes eelmise aasta sama ajaga, siiski teeb politseinikele endilegi tõsist muret võimekus kriminaalkuritegusid uurida.
Veel mullu esimesel poolaastal kahanes varavastaste kuritegude hulk Lõuna prefektuuris võrreldes aasta varasemaga 215 kuriteo võrra, tänavu esimesel poolaastal piirdus vähenemine veel vaid 25 kuriteoga.
«Seitsme kuu andmetel on languskõver oma allakäigutee lõpetanud ja pööranud otsa ülespoole, nii et prognoosime lähiajal varavastaste kuritegude kasvu,» tunnistas Koppel.
Lõuna politseiprefekti Tarmo Kohvi kinnitusel töötab Lõuna prefektuuris praegu 150 politseinikku vähem kui 2004. aastal.
«Politseinike hulk on kahanenud ja ilmselt kahaneb see ka edaspidi,» lausus ta. «Eelarve on vägagi piiratud ja oleme sunnitud hoidma negatiivset iivet, see tähendab, et kui keegi ühel või teisel põhjusel lahkub, võtame inimesi asemele ainult äärmisel vajadusel.»
Sotsvõistlus sai läbi
Kohv lisas, et kui veel üks eelarvekärbe peaks kinnitust leidma, kaotab prefektuur tänavu oma eelarvest kokku 18 miljonit krooni. «Samal ajal on prefektuuri ühe kuu palgafond suurusjärgus 10–11 miljonit krooni,» tõi ta võrdluse. «Loomulikult on raske, kõigil on raske ja ka politseil on raske. Püüame tegutseda praeguses olukorras võimalikult hästi.»
Eelmisel aastal pööras politsei kohati liigagi hasartset tähelepanu liiklusrikkumistele ja selle peapõhjuseks oli tulemusleping, mis tõi aktiivsematele trahvimeistritele priske tulemustasu.
Tänavu tulemustasu ei maksta.
Kohvi sõnul on tänavu teisiti muudki asjad. «Politseile heideti mullu ette plaanimajandust, aga ma võin teile kinnitada, et tänavu on suhtumine ja rõhuasetused muutunud,» lausus ta. «Enam ei aeta taga protokolle ega punkte, esimesel kohal on elanikkonna usaldus politsei vastu.»