Riik hakkab omavalitsustele IMFi tegema

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: TPM

Regionaalminister Siim Kiisler ei tee saladust, et juulikuu tulumaksu laekumise rekordilise languse taustal võib mõni omavalitsusjuht avada sügisel seifi, kus pole sentigi, küll aga hunnik maksmata arveid.



Siis on vald maksejõuetu ja keskvalitsus saadab maale saneerija, kes valusa aritmeetikaga suured kulud ja väiksed tulud tasakaalu viib.

Kiisleri kinnitusel oli kukkumine juulis aasta varasemate kuudega võrreldes järsk: Eestis keskmiselt kandis maksu- ja tolliamet omavalitsuste arvele 17,8 protsenti vähem tulumaksu kui mullu samal ajal, Tartumaal aga koguni 19,5 protsenti vähem.

«Aasta keskmine on kümne protsendi ringis, aga juulis oli keskmine 17,8 protsenti,» lausus Kiisler. Tema hinnangul ei ole ka põhjust loota, et aasta ülejäänud kuud palju paremad tulevad.

«Juba aasta algul oli näha, et tulumaksu laekumised hakkavad vähenema siis, kui koondamis- ja muud hüvitised hakkavad otsa lõppema,» sõnas ta. «Praegu jõuab see šokk viivitusega omavalitsuste tulude laekumisse kohale.»

Kiisleri kinnitusel on Eestis üle 200 omavalitsuse ja küllalt väike on tõenäosus, et kõik teevad tarku otsuseid ja reageerivad kulude kärpimise vajadusele kiirelt. «Lisaks võivad osas omavalitsustes olukorda moonutada kohalike omavalitsuste valimised,» lausus regionaalminister. See tähendab, et mõni vald võib üritada olukorda kuni valimisteni iga hinnaga tegelikust paremana näidata.

«Ühel hetkel hakkavad lihtsalt kuhjuma maksmata arved, mille tasumist on võimalik mõnda aega edasi lükata ja ajatada,» selgitas ta. «Võibolla ei räägita 18. oktoobril toimuvate valimisteni kõigest avameelselt. Omavahelistes vestlustes on öeldud, et meil on vaja objekt enne valimisi valmis saada.»

Saneerijate tulek


Kui omavalitsus muutub maksejõetuks, saab keskvalitsus Kiisleri kinnitusel rakendada saneerimisprotseduure. «Teatud reserv on rahandusministeeriumil sellisteks päästmistegevusteks olemas,» ütles ta. «Aga see tähendab ikkagi sisulist saneerimist, mitte lihtsalt mingite arvete kinnimaksmist. Siis hakatakse suunama omavalitsuste tegevust sarnaselt IMFiga, mis suunab praegu mõne riigi tegevusi.»

Tartumaale on Kiisleri sõnul jäänud suhteliselt palju väikseid valdu ja sestap on siin ka tugevam langus. «Suhteliselt paremas seisus on need vallad, mille elanikud käivad eri omavalitsustes asuvates ettevõtetes tööl,» märkis ta.

Tartumaa väikseima, 9,9-protsendilise tulumaksu laekumise kahanemisega Konguta valla vanem Agu Kasetalu põhjendabki teistest vähem halba seisu sellega, et inimesed saavad käia teiste omavalitsuste suhteliselt stabiilsetes firmades tööl. «Paljud töötavad Elvas Enicsis, Rõngus pagarifirmas ja muidugi ka Tartus,» lausus ta. «Nendes ettevõtetes ei ole koondamisi olnud ja pole ka palku oluliselt kärbitud.»

Raskel ajal on oma nahk ihule lähemal kui riigi maksu- ja tolliamet.
Hullemini läheb aga neil omavalitsustel, mis jäävad suurematest keskustest kaugele ja kogu tegevus on keskendunud paari kohaliku tööandja ümber. Piisab, kui ühel firmal tekivad raskused.

Mõne erandiga paistavad tulumaksu laekumise erilise kukkumisega silma väiksemad äärevallad. Selle põhjuseks võib regionaalarengut uurinud Tartu Ülikooli õppejõu Garri Raagmaa kinnitusel olla varimajanduse osatähtsuse kasv: «Linnade tööstustes ei saa maksudega niimoodi mängida, aga väiksemates omavalitsustes on suur osa esmasektoril – põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel – ning turismil, kus on suur sularahakäive.»
Raskel ajal on oma nahk ihule lähemal kui maksu- ja tolliamet.

Riik ärgu vaadaku pealt


Raagmaa sõnul on selge see, et omavalitsustel võib sügisel probleeme tekkida. «Küsimus on selles, kuidas nad suudavad oma asju ümber korraldada, palku vähendada, koondada ja nii edasi,» märkis ta.

Kas kõik omavalitsused on üldse võimelised tegema karme otsuseid nüüd, enne kohalike omavalitsuste valimisi? «Palju sõltub ka sellest, millised on headel aegadel võetud kohustused,» tõdes Raagmaa. «Vahepeal tekitas osa omavalitsusi endale ujula või spordihoone ehitamisega kõvasti püsikulusid. Karta on, et mõnigi selline spordihoone läheb osalt kinni või ujula lõpetab tegevuse.» Ujulata saab veel hakkama, aga kool tuleb käigus hoida.

Valdade maksejõuetuks muutumine ei soodusta paraku Raagmaa kinnitusel kuigivõrd nende vabatahtlikku ühinemist mõne teise omavalitsusega, nagu siin-seal arvatud. «Mille kuradi pärast peaks üks majanduskasvu ajal kokkuhoidlikult elanud vald võtma enda rüppe omavalitsuse, mis vahepeal lasi luuslanki ja on nüüd hädas?» küsis Raagmaa.

Siim Kiisler usub, et vähemasti võib omavalitsuse makseraskustesse sattumine mõjutada selle elanike suhtumist haldusreformi.

«Juba praegu on vähemaks jäänud seda tüüpilist haldusreformi vastuargumenti, et meil ei ole midagi vaja ja me saame ise hästi hakkama,» lausus ta. «Kuraasi on vähem.»

Samas tunnistas ka Kiisler, et valdade pankrottide kaudu haldusreformi läbi ei vii. «See oli ka üks argumente, miks haldusreformi võiks suunata riik,» lisas ta.

Arvamused

Laeva vald  –42%

Väino Kivirüüt
Vallavanem:

Juulis oli meil jah kõige suurem alalaekumine. Loomulikult tuleb ka meil teha lisakärpeid, ehkki eelarve on algusest peale niikuinii konservatiivne. Kärpeid tuleb veel teha ja midagi ei ole teha, tuleb palga kallale minna.

Kõik töötajad võtavad nädala tasuta puhkust. Eelarvekomisjon valmistab nüüd ette kuni 20-protsendilist palgakärbet.

Meie vallal ei olnud eelmisel aastal pea ühtki töötut, tänavu juuli lõpus oli neid aga 27. Suurim tööandja on meil Valio Laeva meierei, aga nemad ei ole koondanud, vaid laiendanud ja inimesi juurdegi võtnud.

Meie vallas on aga palju metsa- ja põllumehi ja eks see metsanduse seis on praegu nutune.
Palusime riigilt põhikooli säilitamiseks raha, aga seni selget vastust ei ole.

Aga praegu seda ohtu veel ei näe, et jooksvate kohustuste täitmisega probleeme tekiks.

Meeksi vald  –40,3%

Boriss Rõžov
Vallavanem:

Istume augusti lõpus vallavalitsusega kokku ja enne ei lõpeta, kui on leitud mingisugune lahendus. Prognoosisime algul tulumaksu laekumise 12-protsendilist vähenemist, aga tegelikult tuleb see palju suurem.

Taotlesime põhikooli käigushoidmiseks riigilt pool miljonit krooni lisaraha, aga see probleem ei ole veel lahendust leidnud. Kui riik ei toeta, siis läheb Meeksi vald pankrotti.

Palgad on meil juba kärbitud, raamatukogule me enam uut kirjandust ei telli. Oleme kärpinud kõik, mis vähegi kärpida annab, ja riigi abita ei suuda me põhikooli ülal pidada. Valla seitsme miljoni krooni suuruseks kavandatud eelarvel on juba kõrbehais juures.

Mina saan kätte natuke üle 8000 krooni palka kuus ja vallavalitsuses töötab meil põhikohaga neli inimest – pole enam midagi vähendada.

Rannu vald  –37,7%
Uno Roots­­maa

Vallavanem:

Meil oli eelmisel aastal juulis pea 30 protsenti suurem tulumaksu laekumine kui tavakuudel ja ei oskagi öelda, miks see nii suur oli. Sellest ka tänavune järsk pea poole miljoni krooni suurune langus.

Aga põhjus, miks see langus üldiselt nii suur on, peitub põl­­lumajanduse hindade seisus. Meil on põllumajandus suure osatähtsusega tootjatest töötlejateni, aga vaata, mis piim praegu maksab. Kui piim ei maksa midagi, siis ei saa ka töötasu nii palju maksta.

Esimese seitsme kuuga on tulumaksu laekunud 15,5 protsenti vähem, aga eelarves planeerisime 13-protsendilist langust. See tähendab täiendavaid kärpeid, aga meile on teada, kust saab kokku hoida. Natuke kärbime heakorra, bussitranspordi ja kultuuri arvelt.
Kindlasti tekib valdasid, kes satuvad arvete tasumisega raskustesse, sest praegune kukkumine on lihtsalt sedavõrd järsk.

Tagasi üles