Sügisest peavad üliõpilased leppima senisest väiksema õppetoetusega, sest riigikogu on algavaks õppeaastaks tudengite põhitoetuseks määranud senise 1000 krooni asemel 920 krooni.
Tudengite õppetoetused vähenevad
Kaheksa protsendi võrra väheneb 2009/2010. õppeaastast ka tudengite täiendav toetus, mis saab 500 krooni asemel olema 460 krooni.
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaspetsialisti Tiia Kurvitsa sõnul oli prioriteediks toetuse saajate arvu säilitamine. Niisiis jääb samaks õppetoetuse saajate hulga arvutamise koefitsient, millega korrutatakse läbi üliõpilaste arv ülikoolis.
Põhitoetuse saajate koefitsient on endiselt 0,35 ja täiendava toetuse puhul 0,4.
Tartu Ülikooli õppekorralduse peaspetsialist Ülle Hendrikson loodab, et sel aastal rohkem muutusi ei tule ning et kolmas lisaeelarve ei sunni haridusministrit toetusi veelgi kärpima.
Tartu Ülikoolis saab umbes kolmandik riigieelarvelisel õppekohal õppijaist ehk ligikaudu 2500 põhitoetust ning neljandik riigieelarvelisel õppekohal õppijaist ehk umbes 2800 üliõpilast täiendavat toetust. Võimalik on saada mõlemat toetust korraga.
Kärpest ei pääsenud ka kutsekoolide õpilased.
Kurvitsa sõnul on kutseõpilaste toetused väiksemad, seega neid vähendada olnuks keeruline. Seetõttu jääb toetuste suurus samaks: põhitoetus 600 krooni ja täiendav toetus 300 krooni, kuid veidi väheneb toetuse saajate hulk.
Nii saab põhitoetuse saajate hulga arvutamise koefitsiendiks 0,5 asemel 0,49 ja täiendava ehk sõidutoetuse puhul 0,4 asemel 0,38.
Enam kärbiti Tiia Kurvitsa kinnitusel viimast, sest selle taotlejaid on vähem ja seni on kõik taotlejad toetust ka saanud.
Teine lisaeelarve vähendas õppetoetuste mahtu algaval õppeaastal 4,49% ehk üle 10,2 miljoni krooni.
Õppetoetuste saajate arv 2008/09
Üliõpilased
• Põhitoetust u 9600 (14% I ja II astme tudengeist)
• Täiendavat toetust u 10 900 (16% I ja II astme tudengeist)
Kutseõpilased
• Põhitoetust u 13 000
• Täiendavat toetust u 3500