Linnuse varemed kõrguvad katuse all

Rõngu vallavanema Aivar Kuuskvere sõnul tahab vald pärast raske aja möödumist Rõngus Lossimäel säilinud linnuse müürijuppi veel paremini kindlustada. Foto: Margus Ansu

Mõni aasta tagasi ei paistnud Rõngu Lossimäel säilinud linnuse müürijupp metsistunud pargist väljagi. Nüüd saab seal jalutada ning ohutult vana ehitist uurida, sest kivid kõrgelt enam kaela ei kuku.

«Vähemalt ei lagune see vana müür vihma ja lume käes enam jõudsalt edasi ning park on siin jälle läbipaistev ja niidetav,» võttis Rõngu vallavanem Aivar Kuuskvere Lossimäel viimasel ajal tehtud tööd kokku.

Rõõmustamiseks on põhjust, sest hiljuti lõpetas OÜ Vennad Ehitus seal 16. sajandi lõpus Liivi sõja ajal maha põletatud linnusest säilinud ligi 26 meetri pikkuse müürijupi konserveerimise.

Kivid seisid tahtejõuga

«Müüri ülemine ots oli nagu punane killustik, tellised olid seal niivõrd pudedad,» rääkis OÜ Vennad Ehitus projektijuht Marko Perm. «Ka müüri laotud maakivid seisid seal vaid tahtejõuga.»

Ehitusmehed kinnitasid veel kõlbavad vanad tellised ja maakivid taas tugevalt müüri külge ning ehitasid sellele kaitseks peale varikatuse.

Linnusemüüri konserveerimine ning Lossimäele teede, kahe parkla, istumiskohtade ja kempsude ehitamine on üks osa Võrtsjärve sihtasutuse projektist Võrtsjärve Väravad.

Projektis Võrtsjärve Väravad kavandatud kõigi tööde tegemiseks kulub sihtasutusel kokku pisut enam kui 16 miljonit krooni. Sellest rahast peaaegu 13,7 miljonit sai Võrtsjärve sihtasutus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.

Lossimäel tehtavateks kõigiks töödeks kulub veidi enam kui kaks miljonit krooni.

Õige pea pannakse linnuse varemete juurde infotahvlid ja paika seatakse kempsud. Keskkonnaameti eestvedamisel ehitatakse müürijupi naabrusse kena paviljon.

Selle kuu lõpus avab Rõngu vald Lossimäel väikse mälestuskivi väliseestlasele Stella Pahapillile, kelle järglased kinkisid linnuse varemete alla jääva maa ja osa pargist kohalikule omavalitsusele.

Linnus hävis sõjas

Rõngu linnuse rajamise kohta andmeid pole. Arheoloog Tõnno Jonuksi koostatud ülevaatest selgub, et seda linnust on esimest korda mainitud 1413. aastal, mil paavst Johannes XXIII kuulutas Rõngu linnusekabeli külastajatele neljakümne päevase pattude andeksandmise.

Liivi sõja ajal, 1558. aasta suvel, vallutasid venelased Rõngu linnuse ja paigutasid sinna oma garnisoni.

Hilissügisel hakkasid orduväed linnust tagasi vallutama. Venelased olid linnust küll täiendavalt kindlustanud, kuid pärast pikemat piiramist ja tugevat kahurituld 30. oktoobril 1558 linnuse kaitsjad alistusid. Seejärel põletati linnus maha.