Eesti külad tulevad maapäevale

7.–9. augustini kogunevad Rannus Eesti külade esindajad, et arutleda Eesti maa- ja külaelu teemadel ning kuulutada välja aasta küla.

Tänavu kaheksandat korda peetav maapäev avatakse pidulikult täna õhtul kell 17 Rannu rahvamajas.

Avamisel kuulutatakse 15 kandidaadi seast välja ka aasta küla konkursi võitja. Maist juulini Eesti küladega tutvunud komisjon eesotsas riigikogu esimehe Ene Erg-maga hindas nii külarahva meeskonnavaimu, ühiselt küla jaoks ära tehtut kui ka tulevasi plaane.

Liikumise Kodukant tegevjuhi Kai Krabo sõnul on ürituse sisukaim päev aga laupäev, siis valivad kõik külaliikujad meelepärase teemaga mõttetalgukoja, kus süvitsi arutlema hakata.

Tänavuse külade parlamendi teemaks on teenused maapiirkonnas, rahvatraditsioonid, noored maal, arendustegevus liikumises Kodukant ja ELi maaelu arengu programm Leader.

«Just maapäeva töörühmades jõutakse ühiselt seisukohtadeni, mis hakkavad Eesti külaliikumist Kodukant järgneva kahe aasta jooksul mõjutama,» rääkis Krabo.

Näiteks arutletakse külavanema rolli üle, jõutakse ühiste seisukohtadeni põllumajandusküsimustes ning räägitakse läbi, mida renoveerida ja kust selleks raha leida. «Tegu on väga demokraatliku protsessiga,» lisas Krabo.

Kui mõttetalgud peetud, oodatakse pühapäeval maapäeva pidulikule lõpetamisele kõiki huvilisi. Käsitöömeistrite laadal pakuvad külad ja käsitööseltsid omavalmistatud tooteid. Maitsta saab ka leivatalu-Eestimaad ehk võileivatorti, mis kujutab spetsiaalselt maapäeva puhul küpsetatud leivast taluhooneid.

«Kes Tartumaale või Rannust läbi sõitma satub, see kindlasti peatub ja saab osa maapäeva laadamelust,» lubas Krabo.

Maapäev

• Maapäev ehk Eesti külade parlament käib koos üle aasta.
• Maapäeva mõte on anda külaliikumisele selged suunad, teha ettepanekuid riigikogule, ministeeriumidele ja omavalitsustele.
• Maapäevale tuleb iga maakond 20-liikmelise delegatsiooniga.