Päevatoimetaja:
Richard Särk

Kuue sambaga majal täitus kaks aastasada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Krause-aegne joonis Tartu Ülikooli peahoonest aastaist 1809/1810.
Krause-aegne joonis Tartu Ülikooli peahoonest aastaist 1809/1810. Foto: Repro

Oli juuli viimane päev aastal 1809, kui aktuse, pidukõnede ja rongkäiguga sai viimaks tähistada mitu aastat kestnud suurehituse lõppu – valmis oli saanud Tartu Ülikooli peahoone. Ülikooli peahoone pühitses 31. juulil sisse 1809 Venemaa rahvahariduse ministeeriumi alluvuses töötav kuraator Friedrich Maximilian Klinger ja juba


augustis võis selles alata õppetöö.





Kõrgklassitsismi tippteoseks peetava peahoone projekteeris ülikooli arhitekt ja professor Johan Wilhelm Krause (1757–1828), kes 1810. aastal nimetati ka audoktoriks.



Peahoone asukoha üle oli palju vaieldud, kuid lõpuks langes valik Maarja kiriku platsi kasuks, kus olid alles keskaegse kiriku varemed. Esimene visand valmis Krausel 1803. aastal, samal aastal kinnitas keiser ülikooli kavandid ja ehituseelarve.



Krause joonestas edasi. Arhitektuur muutus aina suurejoonelisemaks. Jooniseid tuli palju ning hoonele lõpliku kuju andmine võttis aega.



Ehitus algas projekteerimise ajal. Esialgu oli hoone mõeldud ilma keldriteta, kuid allikane ja vajuv pinnas nõudis kindlustamist. Vundamendi alla pandi toeks ligikaudu 5000 männipalki vaiade ja alusparvedena. Maarja kiriku müüride alt ilmusid välja inimluud, hauakambrid, keldrid.



Tartu Ülikooli arhitekt Merje Müürisepp osutas, et peahoone keskosa 1965. aasta suurtulekahju järgsel taastamisel uurimistööd tehes selgus, et ehituse käigus täiendati ja korrigeeriti jooniseid pidevalt. Arvatavalt lõplikud joonised on vähemal või suuremal määral lähedased tegelikult teoks saanud lõpplahendusele.



Hoone nurgakivi pandi 15. septembril 1805, keiser Aleksander I kroonimise aastapäeval, ja peatrepi alla asetatu hulgas oli ka kuldmünte. Panuse arvatav asukoht on Tartu Ülikooli kunstimuuseumi direktori Inge Kuke sõnul üsna täpselt teada, läinud kümnendil vundamendi toestamise ajal jäi see siiski leidmata.



1806. aastal valmis esimene korrus, katuse alla sai hoone 1807. aastal. Raha nappusel asendati algselt plaanitud punasest kivist katus plekk-katusega.



1808. aasta kevadel alustati sisetöid. Nagu Krause esimesed kavandid näitavad, oli tal alguses kavatsus siseruume rikkalikumalt kujundada. Eelarve kahanemise tingis Euroopas puhkenud suur sõda.



Peahoone tagakülje kaks tiibhoonet ehitati 1856–1858 ülikooli arhitekti Karl Rathausi projekti järgi.



Peahoone juubelit tähistada on plaanitud 9. septembril, sest siis on ülikoolis alanud õppetöö.



Peahoone ajaloost fotonäituse korraldamise tarbeks on ülikooli arhitekt Merje Müürisepp kogunud ajaloolisi ülesvõtteid. Kui kellelgi on veel oma kodusest albumist enne 1990. aastaid tehtud huvitavaid fotosid lisada, on teave nende kohta oodatud aadressile merje.muurisepp@ut.ee.

Tagasi üles