/nginx/o/2013/07/05/1876346t1h5455.jpg)
/nginx/o/2009/08/02/215692t1h6c16.jpg)
Koertenäitus ei ole mingi niisama tilulilutamine, seal käimine on ikka suur tegemine ja ettevõtmine. Enne näitust peab vannis käima ja laskma ennast pealaest jalatallani läikima lüüa, üle föönitada, kammida...
Küll sind on tore näha!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need mured on muidugi karvasemat sorti koertel. Sellised lühema karvaga kutsud nagu belgia lambakoer Uuri ja inglise bullterjer Mac said läbi vähema vaevaga ning võisid laupäevasel rahvuslikul koertenäitusel Ülenurmes rahumeeli mürada ilma hirmuta, et näitusesoengusse sätitud karv sassi läheks.
Ja mängusõpru jätkus küllaga – kooli staadionile oli kokku tulnud oma pool tuhat koera, lisaks nende inimesed, kohtunikud ja muidu-uudistajad.